CPPM AVATUD TUND: Clément Layes / PUBLIC IN PRIVATE

Kaasaegsete etenduskunstide magistriõpe (CPPM) asetab õppeprotsessi keskmesse praktilise õppe maailma tipptegijatega. Üliõpilased töötavad põnevate lavastajate, koreograafide, etenduskunstnike ja truppidega kogu maailmast, et edendada aktiivse koostöö ja -loome abil oma loomepraktikaid. Meile on väga oluline, et kõik need ägedad tudengid, kes CPPMi õppekaval õpivad ja need maailma tipptegijad, kes Eestisse neid õpetama tulevad, ei jääks vaid akadeemia nelja seina vahele. CPPM Avatud Tund on ürituste seeria, kus kõigil huvilistel on võimalik heita pilk muidu peidus hoitud proovi- ja loomeprotsessidesse. Iga avatud tunni lõpus toimub ka intervjuu külalisega, et veelgi enam nende loomingu tagamaid avada.

Clément Layes (1978) õppis kunstiajalugu ja filosoofiat, enne kui alustas tantsuõpinguid Conservatoire National de Région’is (CNR) ning seejärel Conservatoire National Supérieur de Musique et de Danse de Lyon’is (CNSMD). Samal ajal õppis ta ka Lyoni tsirkusekoolis. 2004. aastal alustas ta kunstilist karjääri etendaja ja autorina, tehes koostööd selliste koreograafidega nagu Odile Duboc ja Boris Charmatz. 2008. aastal asutas ta koos Jasna L. Vinovrškiga Berliinis trupi Public in Private.

Tema esimeseks tööks oli soololavastus “Allege” (2010), mida esitleti arvukates teatrites ja festivalidel üle kogu Euroopa, Kanadas ja Ameerikas. Ta pälvis žürii preemia INFANT festivalil (Novi Sad, Serbia) ning 2011. aastal auhinna Prix Jardin d’Europe. Järgnes mitmeid uusi lavastusi, sageli koostöös Berliini Sophiensaele ja erinevate Euroopa platvormidega. 2018. aastal kutsus Veneetsia teatri­biennaal Layes’ esitama oma loomingu retrospektiivi. Oma karjääri jooksul on ta välja arendanud isikupärase töömeetodi, mis ühendab koreograafia, visuaalkunsti ja kontseptuaalse mõtlemise, keskendudes argistele esemetele kui kunstilise uurimise väljale. Tema meetodit on käsitletud mitmes väljaandes, viimati Martina Ruhsami raamatus “Non-Human Bodies in Contemporary Dance”, mis pälvis 2021. aastal Nordrhein-Westfaleni tantsuteaduse preemia.

Alates 2014. aastast on Layes uurinud ja küsimärgi alla seadnud teatri rolli tantsu esitamise keskkonnana, eriti Berliini suguses rahvusvahelises linnas. Koos teiste koreograafidega asutas ta platvormi “How Do We Work It”, et uurida ja ümber mõtestada kunstiloome tingimusi Berliinis. Selle algatuse põhjal käivitas ta koos Vinovrškiga Flutgrabenis üritustesarja “3 AM”, kus 2014–2017 esinesid sajad kunstnikud ja osalesid tuhanded pealtvaatajad. Sellele järgnesid “Flutgraben Performances” ja Flutgraben residentuuriprogramm (2019), mis kinnistasid Public in Private’i stuudio ja Flutgrabeni ateljeehoone oluliste alternatiivsete tantsu- ja etenduskunsti paikadena Berliinis. 2017. aastal kureeris Layes Belgias Kortrijkis Kunstencentrum BUDA-s festivali kava ning töötas välja kontseptsiooni The Fantastic Institution. Samal aastal sai temast ka kollektiivi The Watch kaaskorraldaja, mis kohandas endise piirivalvetorni Berliini Schlesisches Feldis kunstilisteks katsetusteks. 

Layes õpetab regulaarselt kunstikõrgkoolides ja viib läbi töötubasid. Alates 2014/15. õppeaastast on ta olnud külalislektor ja mentor Berliini Inter-University Center for Dance’is (HZT).

Public in Private

Public in Private on Berliinis tegutsev tantsukompanii, mis koondab Clément Layes’ ja Jasna L. Vinovrški loomingut. Alates selle asutamisest 2008. aastal on kompanii teinud koostööd sadade etenduspaikadega Euroopas ja Põhja-Ameerikas, sealhulgas mõne kõige tunnustatunamaga nagu Théâtre de la Ville (Prantsusmaa), Kaai Theatre (Belgia), Walker Art Centre (USA) või Veneetsia biennaal (Itaalia).

Berliinis on nad teinud koostööd Sophiensaele, Tanzfabriku ja Tanznachtiga ning esinenud Potsdamis, Bremenis, Hamburgis, Chemnitzis ja paljudes teistes Saksa linnades. Alates 2012. aastast on Public in Private saanud Berliini senati ja pealinna kultuurifondi (HKF) toetust tantsuprojektideks ja valminud on “Things That Surround Us”, “Dreamed Apparatus”, “Allege”, “Modal Verbs” ja “Healers”.

Kompanii rajas 2011. aastal Flutgrabenisse tantsustuudio PIP Studio, mida kasutatakse proovideks, kuid mis koos teiste Flutgrabeni ruumidega on kujunenud ka sündmuste ja residentuuride toimumispaigaks teistele kunstnikele. Sellest kasvasid välja projektid nagu “3 AM”, “Flutgraben performances” ja Flutgraben residentuur (Berliini senati toetusel). Mõlemad kunstnikud õpetavad regulaarselt nii Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt.