„La Joyeuse” / „Rõõmsameelne”

Kavas:

Intro

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
„Prantsuse süit“ nr 1 d-moll BWV 812 (1722)
Allemande 
Courante 
Sarabande 
Menuet I  
Menuet II 
Gigue

Jean Philippe Rameau (1683–1764)
Palad süidist D-duur RCT 3 (1724)
„Rõõmsameelne“ / „La Joyeuse“ (Rondeau)
„Õrnad kaebed“ / „Les Tendres Plaintes“ (Rondeau)
„Kükloobid“ / „Les Cyclopes“ (Rondeau)

Ludwig van Beethoven (1770–1827)
Polonees C-duur op. 89 (1814)
Alla Polacca, vivace

Hélène de Montgeroult (1764–1836)
Fantaasia g–moll op. 4 (1810?)
Adagio non troppo. Moderato, Andante. Moto agitato

Jean Philippe Rameau
Palad süidist a-moll RCT 5 (1726/27)
Sarabande
„Võidukas“ / „La Triomphante“
„Tagasihoidlik“ / „La Timide“  RCT 7-11 (1741)

Johann Sebastian Bach
„Itaalia kontsert“ F-duur BWV 971 (1735)
(Allegro)
Andante
Presto

Eheda ajastukõlaga ajaloolisel haamerklaveril avanevad uued helimaastikud

Rõõmustagem – Lembit Orgse 65

Rõõmsast meelest võib teinekord palju abi olla takistuste ja raskuste ületamisel. Sellist toetavat meelelaadi kiirgavat muusikat on hulgaliselt loodud kogu 18. sajandi vältel, kust pärineb ka kontserdi nimiteos Rameau pala „La Joyeuse“. Kogu kava on kantud peamiselt tantsumuusika liikumisimpulssidest ja seda samaväärselt nii mollis kui ka duuris. Mõnevõrra uudne ja eksperimentaalne on kindlasti viis kuidas kõlab 18. sajandi lõpust pärineval EMTA ajaloolisel haamerklaveril kõrvuti Beethoveni ja de Montgeroulti klaveriteostega sajandi algupoolel loodud J. S. Bachi ja Rameau klavessiinimuusika. Kava nimilugu võib kõlada kontserdi jooksul ka rohkem kui ühel korral ning paremat osasaamist pakutavast peaks toetama ka ebatraditsiooniline saalipaigutus ja kontserdi läbiviimise vorm.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus