Tema helesiniseid silmi

raamis kastanpruun loomulikus laines juus,

mis langes pehmelt ta hirvnõtketele õlgadele.

Kujuta ette komisjoni, kes jälgib iga su liigutust…

“Häbigalerii” on füüsiline, verbaalne ja visuaalne rännak, mis uurib tunnet, et meid jälgitakse. Mil moel paneb see meid käituma? Millisena me iseend niisuguses olukorras tajume?

Tema kahvatusiniseid silmi

raamis kastanpruun, ent juba paari halli karva sisaldav juus,

mis langes ülejäänud kehaga võrreldes liigkondistele õlgadele.

Mis hetkel saab inimesest objekt? Mis hetkel hakkab ta häbi tundma?

Mängides teatrile omaste struktuurielementidega, püüab see “häbirännak-lavastus” valgust heita ühiskondlikele struktuuridele. Ning loomulikult ei jäta lavastus küsimata kõige tähtsamat: mitu korda minutis on inimesel võimalik oma juukseid sättida?

Etenduses kasutatakse inglise, eesti ja vene keelt.