EMTA kaasaegsete etenduskunstide soolofestival „LÄBU” jõuab taas publiku ette
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide rahvusvaheline magistriprogramm (CPPM) korraldab septembris Tallinnas teist korda soololavastuste festivali „LÄBU“. Etenduspaikadeks on EMTA black box, Kanuti Gildi SAAL, Püha Vaimu SAAL ja erakorter. Piletid tulevad müügile 19. augustil Piletikeskuse keskkonnas.
Festivalil etendub esmaettekandena 16 algupärast soololavastust, mille autoriteks on akadeemia üliõpilased, etenduskunstnikud 13 riigist: Zhenyan Ding (Hiina), Elar Vahter (Eesti), Leah Gayer (Saksamaa/ÜK), Edward Skaines (Austraalia), Maarja Tosin (Eesti), Jeson Joy (India), Clarisse Degeneffe (Belgia), Daniel Ortiz Amézquita (Colombia), Ana Trif (Rumeenia), Charis Tapin (ÜK), Avery Gerhardt (USA), Juuli Hyttinen (Soome), Dita Lūriņa (Läti), Anette Pärn (Eesti), Oskar Moore (Läti), Maria Papachristodoulou (Kreeka).
„Need soololavastused ei ole aastaid tuuritavad lihvitud produktsioonid, vaid pakilised esimesed eksperimendid ja katsetused: toored, kompromissitud ja avastamisest tulvil. Need on küpsenud CPPMi õpingute esimesel semestril, spetsiaalselt selle festivali jaoks, inspireerituna kokkupuutest erinevate lavastajate, koreograafide ja etenduskunstnikega, kes sellel semestril CPPMi tudengitega kohtusid: Lloyd Newson (DV8 Physical Theatre), Wim Vandekeybus & Maria Kolegova (Ultima Vez), Grzegorz Bral (Song of the Goat), Ivana Jozic (Troubleyn Jan Fabre), Stacy Makishi, Marco Donnarumma, Henry McGrath (Eden’s Cave), Sasha Pepelyaev, Giacomo Veronesi, Sandra Küpper. Nende kunstilised provokatsioonid, loomeprotsessid ja töömeetodid on noori kunstnikke inspireerinud, proovile pannud ja raputanud ning nüüd astuvadki nad avalikkuse ette oma esimeste loominguliste katsetustega soololavastuse formaadis,“ selgitab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja õppekava koordinaator Jüri Nael.
Soololavastuste teemad peegeldavad maailma, milles autorid elavad, ning küsimusi, millest ei õnnestu mööda vaadata. Publik kohtub teostega, mis uurivad identiteeti ja rännet, leina ja hoolt, mehelikkust ja haavatavust, keelt ja tõlkimist, haigust ja vastupanuvõimet, rituaali ja müüti, ökoloogiat ja võimu. Mõned soolod pööravad pilgu sissepoole, tuues vaataja lähedale esineja isiklikule kogemusele. Teised uurivad aga välist maailma, kutsudes mõtisklema jagatud ühiskondlike struktuuride ja eelduste üle. Neid kõiki ühendab julgus tegutseda ja astuda edasine samm autoriks olemise teekonnal.
