101 suures saalis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

KAVA:

Fabrizio Nastari (1990)

„Lullaby of War“ (2020, maailmaesiettekanne)

Sergei Prokofjev (1891–1953)

Viiulikontsert nr 1 D-duur op. 19

I Andantino

II Scherzo: Vivacissimo

III Moderato – Allegro moderato

Vaheaeg

César Franck (1822–1890)

Sümfoonia d-moll (1888)

I Lento. Allegro ma non troppo

II Allegretto

III Finale: Allegro non troppo

Fabrizio Nastari (1990) on itaalia helilooja, kelle esteetika tugineb irooniliste kujundite kasutamisele. Rakendades laia kompositsioonitehnikate spektrit kontrasti loomiseks või eri muusikaliste tekstuuride kokkusobitamiseks, tahab Fabrizio mõtiskleda kaasaja absurdsuse ning inimese keerukuse üle. Iroonial on esmane roll nii inspiratsiooni allikana kui ka retoorilise ja kompositsioonilise vahendina.

Klaveri ja klassikalise kitarri kõrval on Nastari õppinud kompositsiooni ja koorijuhtimist Ottorino Respighi nim konservatooriumis. Samuti on ta omandanud teadmisi elektroakustilisest loomingust Luigi Ceccarelli juures ning teinud heliloojaga koostööd projektis „Inferno: Chiamata pubblica per la Divina Commedia di Dante Alighieri“ Ravenna festivali raames 2017. aastal.

Nastari muusikat on esitanud tuntud kollektiivid ja interpreedid nagu Livia Rado, Paolo Ravaglia, Quartetto Indaco, kvartett Mivos, kvartett Tema, puhkpillikvintett Estica, keelpillikvartett Prezioso jt. Tema teosed on kõlanud paljudel festivalidel, nende seas festival „Le Forme del Suono“, Ravenna festival, highScore festival, UNM festival, VIPA festival, COMMUTE ja Eesti Muusika Päevad.

Nastari on osa võtnud mitme helilooja meistriklassidest ja seminaridest, sh Helmut Lachenmann, Julia Wolfe, Stefano Gervasoni, Michael Finnissy, Rebecca Saunders, Ivan Fedele ja Filippo Perocco. Käesoleval ajal õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris.

Katariina Maria Kits (1995) on õppinud viiulit Tallinna Muusikakeskkoolis Marge Lille ja Tiiu Peäske juures ning seejärel Lausanne’i muusikakõrgkoolis prof Svetlana Makarova juhendamisel, Trossingeni muusikakõrgkoolis prof Marina Chiche’i käe all ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Arvo Leiburi juures. 2020. aasta sügisest jätkab Kits õpinguid Berliini Kunstiülikoolis prof Tomasz Tomaszewski juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end Jan Repko, Kristof Barati, Florian Dondereri, Petru Munteanu, Ulrike Danhoferi ja paljude teiste meistrikursustel.

Katariina Maria on telekonkursi „Klassikatähed“ võitja (2014) ning on pälvinud preemiaid mitmel Eesti ja rahvusvahelisel konkursil, sh II ja I koht ESTA vabariiklikul keelpillimängijate konkursil (2005, 2007), IV koht Moskvas Rotari laste muusikakonkursil (2006), II koht George Enescu viiulikonkursil Rumeenias (2006), II koht rahvusvahelisel konkursil „Noor muusik“ (2009) ja I koht rahvusvahelisel konkursil „Talents for Europe“ Slovakkias ansamblite kategoorias duos Maria Tiimusega (2009). Ta on soleerinud selliste orkestrite ees nagu Iisraeli sümfooniaorkester Rishon LeZion, Leedu riiklik sümfooniaorkester, Novosibirski kammerorkester, Moskva riiklik kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooper Estonia SO, Vaasa linnaorkester, Pärnu linnaorkester, Haapsalu Festivaliorkester, TMKK keelpilli- ja sümfooniaorkester jt. Katariina Maria mängib Henricus Catenari 1670. aastast pärit viiulil (pill kannab ekslikult meistri õpilase Giofredo Cappa märki), mille on interpreedile kasutusele andnud Eesti Pillifond.

Paul Mägi (1953) on õppinud viiulit ja trompetit Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi trompeti erialal Tõnu Tarumi juhendamisel ning Moskva Konservatooriumi dirigeerimise erialal Gennadi Roždestvenski juhendamisel. 1978. aastal asutas ta Eesti Raadio kammerorkestri ning tegutses 1984. aastani selle kunstilise juhi ja peadirigendina. 1984–1991 oli Mägi Estonia teatri dirigent, 1990–1994 Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, 1995–2002 Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent ning 2011–2020 Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Alates 2004. aastast töötab ta  Uppsala kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina.

Paul Mägi on juhatanud kõiki olulisemaid Eesti sümfooniaorkestreid, samuti paljusid välisorkestreid Euroopas ja Ameerikas. Ta on dirigeerinud oopereid Moskva Suures Teatris, Nantes’i ja Malmö ooperiteatrites, Stockholmi kuninglikus ooperis, Soome rahvusooperis, samuti Moskva ooperiteatri Helikon etendusi Pariisi Théâtre des Champs-Élysées’s, Montpellier’s Prantsuse Raadio festivalil, Salzburgi Festspielhausis ja Moskvas. Rahvusooper Estonia loomingulise juhina on Mägi olnud mitme ooperi salvestamise eestvedajaks ja dirigendiks, sh Verdi „Nabucco“ (2000) ja Tambergi „Cyrano de Bergerac“ (2004). Samuti on ta tellinud Eesti algupäraseid oopereid, näiteks Kangro „Süda“ ja Eespere „Gurmaanid“,  ning olnud enam kui 30 ooperi muusikajuht.

Vanemuises on ta toonud välja järgmised lavastused: Verdi „Trubaduur“, Lehári „Lõbus lesk“, Massenet’ „Werther“, Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, Aintsi „Rehepapp“, Tubina „Reigi õpetaja“, Bizet’ „Carmen“, Donizetti „Lucia di Lammermoor“, Lille „Tulleminek“, J. Straussi „Viini veri“ ja Puccini „Madam Butterfly“. 2014. aastal pälvis Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp Eesti Teatriliidu muusikalavastuse auhinna Pjotr Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt nauditava tulemuse eest. Paul Mägi dirigeerimisel on Vanemuise sümfooniaorkester andnud välja mitmed CDd: Villem Kapi sümfoonia nr 2 c-moll ja Artur Kapi „Fantaasia teemale B-A-C-H“, Bruckneri sümfoonia nr 2 c-moll, Tubina ooper „Reigi õpetaja“, Tambergi viis romanssi, sümfoonia nr 4, tšellokontsert ning Saint-Saënsi sümfoonia nr 3, värskeimana Ester Mägi „Kolm laulu Betti Alveri luulega“ (solist Helen Lepalaan) ja Eduard Tubina sümfoonia nr 2.

Paul Mägi on tuntud ka džässviiuldajana, ta on esinenud koos BBC sümfooniaorkestriga Royal Festival Hallis ning Bostoni sümfooniaorkestriga, samuti mänginud mitmetes ansamblites. Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja EMTA SO peadirigent ning Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli külalisprofessor.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid nagu Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Eri Klas, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost ja Erki Pehk. Musitseeritud on ka välisdirigentide Michel Tabachniku (Šveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühel hooajal toob orkester publiku ette keskmiselt seitse kava. Korraldatakse koostöökontserte Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, neist mitmeid on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi, ning Eesti suurima kontserdiagentuuriga Eesti Kontsert. Heaks traditsiooniks on saanud orkestri igakevadised uudisloomingu kontserdid. Orkester on saanud tunnustust kontsertreisidel Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kolmel korral (2002, 2005, 2016) on esinetud Berliinis toimuval festivalil Young Euro Classic, kust kahel korral on koju toodud uudisloomingu preemia – 2005. aastal Ülo Kriguli teosega „JenZeits“ ning 2016. aastal Liisa Hirschi teosega „Mechanics of Flying“. 2009. aastal oli EMTA SO Läänemere-äärsete maade muusikaakadeemiate ühenduse (ABAM) orkestriakadeemia baasorkester. 2010. aastal toodi Eestis esmakordselt ettekandele Penderecki teosed „Concerto grosso“ ja „Ciaccona“, neist viimane helilooja enda dirigeerimisel. EMTA SO oli baasorkestriks nii 2017. aasta noorte laulupeol kui ka 2019. aasta üldlaulupeo teise päeva kontserdil. EMTA SOga töötab regulaarselt prof Toomas Vavilov ja peadirigendina prof Paul Mägi.

Muusika- ja teatriakadeemia sügis on taas täis maiuspalu – alustab ka kontserdisari „101 suures saalis“, oodates publikut, et pakkuda tuulte ja tormide eest justkui muusikalist pelgupaika. Kontserdisari koondab enesesse maailmatasemel muusikaprogrammi, mille esitajateks on muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud – väljapaistvad eesti muusikud –, üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt. Akadeemia juubeliaastal alguse saanud sarja kontserdid toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja südames – suures saalis, mis pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi.

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus