102 suures saalis. Sofia Gubaidulina 90

KAVA:

Sofia Gubaidulina (1931)

„Quasi hoquetus“ vioolale, fagotile ja klaverile (1984)

Mart Kuusma (vioola)

Jakob Peäske (fagott)

Maila Laidna (klaver)

„Sounds of the forest“ (1978)

„Allegro rustico“ (1963)

Karmen Palusoo (flööt)

Arina Makarenko (klaver)

„Silenzio“ – viis pala akordionile, viiulile ja tšellole (1991/2000)

David-Ovid Komlev (akordion)

Iris Eva Aabloo (viiul)

Niklas Schröder (tšello)

Vaheaeg

„Pantomime“ kontrabassile ja klaverile (1966)

Martin Onoper (kontrabass)

Susanna Liisa Onoper (klaver)

Klaverikvintett (1957)

Triin Veismann (viiul)

Marii Piirsalu (viiul)

Hanna-Maria Semper (vioola)

Andres Alexander Metspalu (tšello)

Margot Salumets (klaver)

24. oktoobril tähistas oma 90. sünnipäeva Sofia Gubaidulina (1931), keda võib kahtluseta pidada üheks 20. sajandi teise poole nimekamaks heliloojaks. Vene-tatari päritolu Gubaidulina kuulub ühte põlvkonda Arvo Pärdi, Alfred Schnittke, Valentin Silvestrovi ning Edison Denissoviga, kelle avangardistlikku loomingut saatis Nõukogude võimu ebasoosing. Gubaidulina isikupärases muusikas kohtuvad ida ja lääne muusikalised traditsioonid, samuti religioossed, filosoofilised, spirituaalsed ning poeetilised ideed. Kunst ja religioon kannavad tema jaoks üht funktsiooni, taastades elu staccatos legatot („re-ligio“) ning üksikisiku sidet absoluudiga. Läänes hakkas Gubaidulina looming järk-järgult tuntust koguma 1980. aastatel. 1981. aastal esitas viiuldaja Gidon Kremer Viinis tema viiulikontserti „Offertorium“ ning ettekannet saatis suur edu. 1992. aastast elab Gubaidulina Saksamaal ning tema teoseid on tellinud ja esitanud mainekad artistid ja kollektiivid üle kogu maailma.

Sofia Gubaidulina muusikalise käekirja väljakujunemise ajaks võib pidada 1960. aastate keskpaika, eelkõige teost „Viis etüüdi“ harfile, kontrabassile ning löökpillidele (1965). Neid viit karakterpala, milles kolm instrumenti kõnelevad läbi lihtsate motiivide, värvika koloriidi ning komplitseeritud rütmi, võib pidada tema loomingulise eneseotsingu kulminatsiooniks ja vabanemiseks oma õpetajate mõjust. Gubaidulina sünnipäevakontserdil kõlab läbilõige helilooja kammerloomingust erinevatel loomeperioodidel. Kõige varasem teos kavas, klaverikvintett (1957) oli osa noore helilooja Moskva Konservatooriumi lõpueksami kavast, kõige hilisem, „Silenzio“ (1991/2000), tuli esiettekandele aga tema 60. sünnipäeva pidustustel Hannoveris.

Anita Maasalu

Kontserdisari „102 suures saalis“ koondab enesesse maailmatasemel muusikaprogrammi, mille esitajateks on muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud – väljapaistvad eesti muusikud –, üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt. Akadeemia juubeliaastal alguse saanud sarja kontserdid toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja südames – suures saalis, mis pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi.

NB! Üritusel saavad osaleda üksnes need täiskasvanud, kes on vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud. Alates 1.11.2021 peavad üritusele pääsemiseks COVID tõendi esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud). Vaktsineerimiskuuri läbimise või haiguse läbipõdemise tõendi kõrval kehtib alaealistele ka koroonaviiruse PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse tõend. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ning antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 enne üritust ning test peab olema tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Lisaks aktsepteeritakse ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Kohapeal testimist ei toimu.

Kõigil vähemalt 12-aastastel külalistel on kohustuslik kanda maski ning koos tõendiga esitada isikut tõendav dokument. 

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus