Academia aeterna. Sten Lassmanni avalik loeng

Eesti klassikalise instrumentaalmuusika suurkujude Heino Elleri ja Eduard Tubina klaverilooming moodustab suurima ning sisukaima osa omamaisest klaverimuusikast. Sealjuures on aga huvitav jälgida paralleele mõlema loomingus – näiteks mõlema meistri tähtsaimaks klaveriteoseks võib pidada 2. klaverisonaati, sarnaselt Tubina tuntud Ballaadile cis-moll on ka Elleril sisukas hilisteos Ballaad cis-moll ja neil kummalgi on üks ulatuslik klaverivariatsioonide tsükkel. Käesolev loominguline projekt kõrvutab neid tippteoseid ühel kontserdil, avamaks laiemat perspektiivi nii Elleri kui ka Tubina loomingule ning nende vastastikmõjule.
(Sten Lassmann)

***

Sten Lassmann on Eesti üks väljapaistvamaid pianiste, kes on suure tähelepanu osaliseks saanud nii kodu- kui välismaal. Ta on esinenud sellistes mainekates kontserdipaikades nagu Moskva Konservatooriumi suur ning väike saal, Purcell Room Londonis, Giuseppe Verdi saal Milanos, Glenn Gould Studio Torontos ja Keelatud Linna kontsertsaal Pekingis. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, juhendajaks prof. Ian Fountain. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi Konservatooriumis prof. Brigitte Engerer’i käe all. Alates 2008. aastast on Sten Lassmann tegelenud Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, salvestamise, uurimise ning tutvustamisega. Elleri klaverimuusika oli Lassmanni doktoritöö aluseks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias ning aastast 2011 ilmub Londonis koostöös plaadifirmaga Toccata Classics seeria „Heino Eller – Complete Piano Music”, mille kogupikkuseks on 9 CD-plaati. Sten Lassmann õpetab klaverit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

***

Uurimus saab alati alguse huvist millegi vastu, olgu see siis mõni nähtus, sündmus või protsess. Sealt edasi on vaja enda mõtlemise praktika teha arusaadavaks nii, et see võiks muuta ka teiste kogemust. Võib väita, loomeuurimuse kõige olulisem osa ongi loometegevus ise. Mitte see, kuidas me seda mõtestame, kuidas sellest kirjutame, kuidas analüüsime, millisesse konteksti asetame, vaid see, kuidas me seda praktiseerime. Loomulikult tuleb eristada seda, et igasugune loominguline tegevus ei liigitu veel teadusuurimuseks. Aga kui on olemas kriteeriumid – soov uurimuseks, teadlikkus, avatus kriitikaks, küsimused, millele vastuseid leides on võimalik teadmisi ning arusaamu laiendada –, viib see diskursuseni, läbi mille sünnib uurimusele sisu, meetod ning olulisus.

„Academia aeterna“ (igavene/kestev akadeemia) on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõudude loomingulisele ja loomeuurimuslikule tegevusele pühendatud uus kontserdisari. 2020. aasta kevadhooajal on publikul võimalik osa saada Peep Lassmanni, Sten Lassmanni, Lembit Orgse, Aavo Otsa, Peeter Sarapuu, Kristi Kapteni ja Nata-Ly Sakkose loomeprojektidest.

Lisainfo Academia aeterna. Sten Lassmann kontserdi kohta

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus