COMMUTE #6. CONUBIUM SONI
24.04.2024 kell 19:00
Suur saal
TASUTA
Kammeransamblite esmaettekanded
EMTA muusika intepretatsiooni osakonna, heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna ning doktoriõppe keskuse koostööprojekt
Muusika intepretatsiooni osakonna, heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna ning doktoriõppe keskuse koostööprojekt
𝗞𝗔𝗩𝗔
▍Alireza Farajianhamedani „I suoi tra le luci“ (esmaettekanne)
Esitavad: Maria Ridbeck (vioola), Nikita Matsuk (metsasarv)
▍Dimitris Rizos „Γιατί βαθιά μου δόξασα“ / „Metsa lõhn” (esmaettekanne)
Esitavad: Mirell Jakobson (sopran), Tomislav Šošic (klaver)
▍Ekke Västrik „Breaking point“ / „Murdumispunkt” (esmaettekanne)
Esitavad: Darja Goldberg (akordion), Ekke Västrik (elektroonika)
▍Erik Rauk „Introduction et Rondeau-Caprice“ (esmaettekanne)
Esitavad: Patrick Mauer (fagott), Tomislav Šosic (klaver)
„Introduction et Rondeau-Caprice“ fagotile ja klaverile on kui otsene tsitaat romantismiajastu viiulimuusikasse – seda just vormi poolest, kui kirjutati rohkelt teoseid, mis koosnesid kahest suuremast tükist: sissejuhatus ja virtuoossust näitav rondo, variatsioonid, tarantella või polonees. Kõlaline pool on vahelduvalt helistikuvaba kui ka kahes kirikulaadis: joonia ja lokria. Teoses esinevad mitmed karakterid, mis mängivad rolli ühtsuse tekkimisel. Iga rondo episood on oma nägu.
▍Margot Männik – uus teos
Esitab akordionitrio koosseisus Darius Gustaitis, Egle Ieva Kazakeviciute, David-Ovid Komlev
▍Gregor Kulla „Oja“
Esitavad Gregor Kulla (dirigent), Olga Oja (klaver), Alexander Gonzales Pavlova (viiul), Elbe Reitel (viiul), Maria Ridbeck (viiul), Loo Arukask (tšello)
Ojaga seostub palju asju. Esimesena üks luuletus, mis oli mu vanaema magamistoa sahtlis ja millest ta laenas mõtet, et uputab end ojja ära. Siis Intsikurmu metsas oja juurde kõndimine. Oja oli nii sügaval metsas ja nii sügaval maa sees. Sellele oli kaks palki peale viidud, et sellest üle saaks. Me läksime kogu aeg sinna ja jäime sinna. Siis Piusa koobaste ojaks kujunenud allikas, kust mäletan, et esimest korda allikavett jõin. Olin väga väike ja vesi oli väga külm. Siis oja Põlva laululava taga, kus me grillisime ja kuhu koer alati auku tahtis kaevata. Seda võib võib-olla ka juba jõeks nimetada. Oja mu sõbra vanematekodus Kullamaal (haha), kuhu nad pärast sauna sisse hüppasid. Minu jaoks liiga külm. Maal oli järv ja siis ojad selle ümber, mida polnud kunagi näha, sest nad olid kaetud igasuguste väätidega. Ainult kuulda.
Veel kord laulvaks
ojaks end muuda
Voola veel,
niikaua kui suudad.
Künkail ja kinkudel
ära jää kinni.
Orgusid otsi ja ringle ringi.
Sukeldu, kui oled ummikus teega,
allikana et
välja keeda.*
*Aleksander Suuman. Katkend luuletusest „Ojaks saamine“
Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus