COMMUTE #6. FONS AMORIS

EMTA ja Itaalia muusikakõrgkoolide koostööprojekt, esinevad tudengid ja õppejõud, sh Salerno Giuseppe Martucci konservatooriumi rektor Fulvio Artiamo, Agostino Steffani nimelise Treviso konservatooriumi rektor Stefano Canazza ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. 

Kontsert toimub EMTA ja 7 Itaalia muusikaakadeemia koostöös:

Conservatorio Statale di Musica „Arrigo Boito” di Parma

Conservatorio Statale di Musica „Domenico Cimarosa“ di Avellino

Conservatorio Statale di Musica „Gesualdo da Venosa” di Potenza

Conservatorio Statale di Musica „Giovanni Battista Pergolesi“ di Fermo

Conservatorio Statale di Musica „Giuseppe Martucci“ di Salerno

Conservatorio Statale di Musica „Gaetano Braga” di Teramo

Conservatorio Statale di Musica „Agostino Steffani“ di Castelfranco Veneto

Kontsert toimub Itaalia Suursaatkonna toetusel.

Kavaleht: www.commute.art

𝗞𝗔𝗩𝗔

▍Antonio Vivaldi (1678–1741)

Sinfonia h-moll RV 169 „Al Santo Sepolcro“ (1732)

Adagio molto

Allegro ma poco

▍Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736)

„Stabat Mater” f-moll, P77 (1736)

Stabat Mater Dolorosa
Cujus animam gementem

O quam tristis et afflicta

Quae moerebat et dolebat

Quis est homo

Vidit suum dulcem natum

Eja mater fons amoris

Fac ut ardeat cor meum

Sancta mater, istud agas

Fac ut portem Christi mortem

Inflammatus et accensus

Quando corpus morietur

▍Videomäping

ESINEJAD

Dirigent ja basso continuo: Pierfrancesco Borrelli (Conservatorio di Musica “Domenico Cimarosa”)

Sopran: Ilaria Monteverdi (Conservatorio Arrigo Boito)

Metsosopran: Claudia Marchi (Conservatorio Arrigo Boito)

Viiulid: Fulvio Artiano, Costanza Zappalà, Domenico Giannattasio, Leonardo Marzano, Mirko VitielloPasquale Picone, Salvatore Morvillo, Sofiia Vershynina (Conservatorio di Musica “Giuseppe Martucci”), Mariia Sofiia Dyka, Triin Alender (EMTA)

Vioolad: Johanna Vahermägi (EMTA), Francesco Venga (Conservatorio di Teramo)

Tšellod: Danilo Squitieri (Conservatorio di Musica “G.B.Pergolesi”), Henry-David Varema (EMTA)

Kontrabass: Hanna Ingrid Nurm (EMTA)

Orel: Stefano Canazza (Conservatorio Statale di Musica “A. Steffani”)

Visuaalid ja videomäping: 

Hele-Mai Vettik, Uku Õunapuu, Sandra Leon, Emilio Casaburi (juhendajad Sander Tuvikene, Valentin Siltšenko, Paolo Girol)

TEOSED

Sinfonia h-moll RV 169 pealkirjaga „Al Santo Sepolcro“ on suure barokiajastu meistri Antonio Vivaldi (1678–1741) loomingus võrdlemisi erandlik teos. Kui üldiselt tuntakse heliloojat tema rõõmsameelse, ülevoolava ja erksa muusika poolest, siis sinfonia h-moll näitab Vivaldi teist palet. Teos on kirjutatud vaikse nädala tarbeks ning tõenäoliselt kandsid Vivaldi orbudekodu kasvandikud seda ette paastuaega lõpetaval vaikse laupäeva missal. Sinfonia pealkiri „Al Santo Sepolcro“ viitab hauale, kuhu Jeesus asetati pärast ristilt võtmist ning võimalik, et Vivaldit ajendas taolist pealkirja panema mõni sellenimeline kirik, mida ta oma Itaalia reiside jooksul külastas. Pühalikku ja ülevat tunnet loob teose väljapeetud tempo, ahastuse ja sügava kurbuse meeleolu saavutab helilooja aga kontrapunktilise faktuuri ning pingerikka ja kromaatilise harmoonia abil, mis tuleb esile juba avaosa esimestes taktides ning jätkub ka teises osas, kus kahe fuuga kromaatilised teemad – üks tõusev ja teine laskuv – lõikuvad, moodustades sümboolselt risti kujutise.

„Stabat Mater“ on varalahkunud itaalia barokkhelilooja Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) tuntuim vaimuliku muusika teos ning ka üks kuulsamaid neitsi Maarja auks kirjutatud vokaalteoseid lääne kunstmuusika ajaloos. Tuberkuloosi põdenud Pergolesi komponeeris 12-osalise „Stabat Materi“ oma elu lõpunädalatel, elades frantsiskaani kloostris Pozzuolis. Oletatakse, et selle võis tellida liturgia läbiviimiseks üks Napoli vennaskond, kes soovis asendada Alessandro Scarlatti samanimelist varasemat teost. Pergolesi „Stabat Mater“ sai pärast helilooja surma kiiresti populaarseks ning mitmed heliloojad, sh Johann Sebastian Bach on hiljem selle muusikat kasutanud või ümber seadnud. „Stabat Mater“ on kirjutatud 13. sajandist pärit ladinakeelsele poeemile, mis räägib neitsi Maarja kannatustest risti all. Ehkki tekst on vormiliselt võrdlemisi range, edastab see ometi emotsionaalselt sügavat piina ja leina. Pergolesi tõlgendus on kammerlik (üsna väike koosseis), värviküllane ning ooperlikult ekspressiivne, olles kahtlemata mõjutatud helilooja kuulsa lühiooperi „Teenijanna-käskijanna“ helikeelest. Põhirõhk on vokaalliinil, mille kujundamisel lähtub Pergolesi väga tugevalt tekstist; instrumentidel on aga põhiliselt saatefunktsioon ja mitmes osas pillid vaid dubleerivad lauljate partiid. Ehkki loodud kirikliku liturgia jaoks, on Pergolesi „Stabat Materi“ tähendus märksa laiem – meie ette tõuseb väga liigutav ja sügavalt üldinimlik mõtisklus leinast, kannatustest ja surmast.

BIOGRAAFIAD

Pierfrancesco Borrelli

Pierfrancesco Borrelli on Itaalia üks väljapaistvamaid continuo-mängijaid. Ta on lõpetanud Napoli San Pietro a Majella konservatooriumi klavessiini erialal ning 1997. aastal omandanud diplomi orkestridirigeerimise alal Burgase riiklikus akadeemias. Borrelli on esitanud barokkmuusikat mitmete vokaal- ja instrumentaalansamblite koosseisus paljudes Itaalia ja Euroopa kontserdisaalides ning teinud koostööd mainekate muusikutega nagu Jaap Schröder, Chiara Banchini, Maxence Larrieu, Barthold Kuijken, Sara Mingardo, Sonia Prina jt. 2015. aastast on ta Spoleto Teatro Lirico Sperimentale õppejõud ja dirigent. Borrelli on ka Napoli San Carlo teatri continuo mängija. 2021. aastast teeb ta koostööd Santa Cecilia rahvusliku akadeemiaga, viies läbi barokklaulu kursust. Ta on ka kammeransambli Orfeo Futuro juht ning ajalooliste pillide ansambli La Burrasca asutaja. Lisaks on ta tegev paljude teiste barokkansamblite töös ning on salvestanud muusikat plaadimärkidele nagu Imprint Records, Inedita, Stradivarius, RAI ja ZDF. Praegu on Borrelli kammermuusika osakonna juht Cimarosa konservatooriumis.

Ilaria Monteverdi

Ilaria Monteverdi on omandanud bakalaureusekraadi cum laude klassikalise laulu erialal Palermo Alessandro Scarlatti nim konservatooriumis Patrizia Gentile klassis. Laulmise kõrval õppis Monteverdi ka klaverit, osaledes edukalt rahvuslikel konkurssidel. Ta on võitnud publikupreemia ja noorima artisti tunnustuse Beniamino Gigli-Franci rahvusvahelisel ooperikonkursil (2019) ning I preemia Brescia linna rahvusvahelisel konkursil „Tribute to Maria Callas“ noorte kategoorias (2024). 2022. aastal debüteeris Monteverdi solistina Massimo noorteorkestri ja Cantoria koori ees. Praegu omandab Monteverdi magistrikraadi ooperilaulus Arrigo Boito nim konservatooriumis Parmas Lelio Capilupi juhendamisel. Lisaks on ta osalenud Leone Magiera, Desirée Rancatore ja Alberto Gazale meistriklassides. 2023. aastal tegi Monteverdi debüüdi Carlo Lombardo ja Virgilio Ranzato operetis „Il paese dei campanelli“ ning 2024. aasta märtsis astus üles Adina rollis Donizetti ooperis „Armueliksiir“.

Claudia Marchi

Metsosopran Claudia Marchi on õppinud Elvina Ramella käe all ning lõpetanud Rossini akadeemia Pesaros maestro Alberto Zedda juhendamisel. Mitmed rahvusvahelised konkursivõidud panid aluse Marchi professionaalsele karjäärile, alustades nimirolliga Rossini ooperis „Sigismondo“. Marchi ooperirollide hulka kuuluvad La Marquise de Berkenfield (Donizetti „Rügemendi tütar“), Rossini ooperitest Rosina („Sevilla habemeajaja“), Lucilla („La Scala di Seta“) ja Isabella („Itaallanna Alžiiris“), Verdi ooperitest Amneris („Aida“), Meg Page ja Mistress („Falstaff“), Azucena („Trubaduur“), Maddalena („Rigoletto“), Fenena („Nabucco“), Ulrica („Maskiball“) ja Preziosilla („Saatuse jõud“), Carmen (Bizet’ „Carmen“), Santuzza ja Bouilloni printsess (Mascagni „Talupoja au“) jt. Ta on soleerinud ka vokaalsümfoonilistes suurvormides nagu Mahleri „Das Lied von der Erde“, Bachi Johannese passioon, Pergolesi „Stabat Mater“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. 2017. aastal avaldas Marchi vokaalpedagoogika teemalise raamatu „The Singer and His Instrument“. 2022. aastast õpetab Marchi Parma Arrigo Boito nim konservatooriumis. Samuti koordineerib ta Erasmuse programmi tööd Giacomo Puccini nim ja Gaetano Donizetti nim konservatooriumides.

Fulvio Artiamo 

Fulvio Artiano omandas kraadi viiuli erialal Itaalias maestro Angelo Gaudino käe all ning Itaalia välisministeeriumi stipendiumi toel jätkas õpinguid Praha esituskunstide akadeemias prof Ivan Strausi juures ja kammermuusika alal rahvusvahelises akadeemias „Incontri col Maestro“ maestro Piernacio Masi juhendamisel. Juba noorena alustas ta aktiivselt kammermuusika esitamist ning ka teoste salvestamist, sh 2011. aastal salvestatud Piazzolla „4 Estaciones Porteñas“, mis pälvis kõrge tunnustuse. Artiano on lisaks õppinud ka filosoofiat ning olnud tegev haridusministeeriumi kureeritud uuringutes. 1994. aastast õpetab Artiano Itaalia konservatooriumides nii muusikapedagoogikat kui ka kammermuusikat. 2012. aastast on ta Salerno Giuseppe Martucci konservatooriumi rektor ja ühtlasi kammermuusika eriala koordinaator.

Stefano Canazza

Stefano Canazza on Agostino Steffani nimelise Treviso konservatooriumi rektor ning Treviso munitsipaalteatri Mario Del Monaco kunstiline juht. Ta on õppinud Verona ja Brescia konservatooriumides, omandades diplomi oreli, koorijuhtimise ja kompositsiooni alal. Canazza on õpetanud orelit, gregooriuse laulu ja kompositsiooni Salerno, Palermo, Adria ja Potenza konservatooriumides. Organisti ja klavessinistina on ta andnud aktiivselt kontserte alates 1992. aastast, osaledes paljudel olulistel rahvusvahelistel festivalidel. Canazza on korraldanud ka Toti Dal Monte rahvusvahelist konkurssi lauljatele aastatel 2021–2022.

Mariia-Sofiia Dyka

Mariia-Sofiia Dyka on sündinud Ukrainas Odessa linnas muusikute peres. Aastatel 2008–2019 õppis ta Stoljarski nimelises erimuusikakoolis ning aastatel 2019–2022 A. Neždanova nimelises Odessa konservatooriumis. Alates 2022. aasta septembrist on Dyka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Arvo Leiburi viiuliklassis.

Johanna Vahermägi

Vioolamängija Johanna Vahermägi tegutseb vabakutselise solisti, kammermuusiku ja orkestrandina nii kodu- kui ka välismaal. Alates 2016. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vioola ja kammermuusika lektorina. Vahermägi on soleerinud ERSO, Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemia kammerorkestri ning Young European Chamber Orchestra ees kontsertidel Eestis, Iisraelis ja Itaalias. Ta on üles astunud arvukatel rahvusvahelistel festivalidel ning teinud koostööd muusikutega nagu Achinoam Keisar, Ido Azrad, Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Sharon Roffmann, Roi Shiloah, Marina Chiche, Zvi Plesser, Anna Staskiewicz, Ivari Ilja, Triin Ruubel, Henry-David Varema, Riivo Kallasmaa, Sten Heinoja jpt. Vahermägi on osalenud Barcelona Liceu ooperiteatri orkestri, Jeruusalemma sümfooniaorkestri, Eesti Festivaliorkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri jpt orkestrite töös. Ta on salvestanud mh Arvo Pärdi, Dmitri Šostakovitši, Luis de Pablo jt muusikat vokaalansambliga Vox Clamantis, Eesti Festivaliorkestriga, ansambliga Ensemble Plural ja ERSOga.

Vahermägi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli õp Viljar Kuuse õpilasena, bakalaureusekraadi omandas ta Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis prof Avri Levitani klassis ning magistrikraadi Iisraelis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias prof Roi Shiloahi (vioola) ja prof Zvi Plesseri (kammermuusika) klassides. Ta on võitnud I preemia „Illa de Menorca FIDAH“ solistide konkursil Hispaanias (2011) ning David Gritsi nim keelpillimängijate konkursil Jeruusalemmas (2015). Johanna Vahermägi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia tipptasemel kontserttegevuse eest (2017).

Francesco Venga

Francesco Venga on lõpetanud Avellino Domenico Cimarosa nim konservatooriumi viiuli ja vioola alal kõrgei mate hinnetega. Aastatel 2011–2017 täiendas ta end vioolamängus Bruno Giuranna juures Cremona Staufferi akadeemias ning Siena Chigiana akadeemias. 2017. aastal omandas Venga diplomi cum laude ka kammermuusikas Carlo Fabiano käe all Santa Cecilia akadeemias. Quartetto Felixi liikmena on Venga sage külaline paljudel festivalidel ning 2019. aastal pälvis kvartett Itaalia presidendilt Sergio Mattarellalt Giuseppe Sinopoli nim preemia. Samal aastal esines Venga esimest korda Itaalia raadio otseülekandes. Venga on vioola kontsertmeister Napoli San Carlo teatri orkestris, Petruzzelli teatri orkestris, Orchestra Filarmonica Marchigianas, Orchestra Regionale Toscanas ja Orchestra di Padova e del Venetos. 2023. aastal osales ta vioola kontsertmeistrina ka Innsbrucki varajase muusika festivalil. 2024. aasta veebruarist õpetab ta vioolat G. Braga nim konservatooriumis Teramos.

Henry-David Varema

Henry-David Varema on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi Peeter Paemurru juhendamisel, täiendanud end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ja Berliini Kunstide Ülikoolis prof Wolfgang Boettcheri käe all ning omandanud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 2003–2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt hinnatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, mille koosseisus esines ta mainekates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall, Wigmore Hall, Müncheni Herkulessaal, Theatre de Chatelet, Zürichi Tonhalle, Sydney Angels Place jm. Ta on olnud külaliskontsertmeister Müncheni Kammerorkestrites ja Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris ning töötanud ühe hooaja Sydney sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Kammermuusikuna annab ta regulaarselt kontserte Ivari Ilja, Mihkel Polli, Sten Lassmanni, Anna-Liisa Bezrodny, Triin Ruubeli, Mari Poll-Novakovići, Johanna Vahermägi ja paljude teistega. Aastast 1997 on Varema töötanud Rahvusooper Estonia orkestri soolotšellistina. 2001. aastast on Henry-David Varema EMTA tšello- ja kvartetiõppejõud (aastast 2016 professor) ning käeoleval ajal töötab ta EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektorina.

Hanna-Ingrid Nurm

Hanna-Ingrid Nurm õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Jiri Parviaineni kontrabassiklassis. Kontrabassi hakkas ta õppima 2013. aastal ja tema esimeseks õpetajaks oli Taavo Remmel. Hiljem õppis ta Meeme Saarevälja juures G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli eelõppes ja 2017–2021 Linda Villeri ja Regina Udodi juures Heino Elleri Muusikakoolis. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides (Petia Bagovska, Siret Lust, Donatas Bagurskas, Jiri Parviainen ja Timo Koskinen) ja kolmel korral Järvi Akadeemia suvekursustel. Hanna-Ingrid on mänginud mitmetes Eesti orkestriprojektides. Aastatel 2018–2022 mängis ta Läänesaarte Kammerorkestris ja alates 2021. aastast Lõuna-Eesti Kammerorkestris. Külalisena on ta käinud mängimas näiteks Pärnu Linnaorkestris ja Põhjamaade Sümfooniaorkestris. 2022. aastal oli ta konkursi “Noor Helilooja” ansambli liige. Praegu töötab ta Vanemuise teatri sümfooniaorkestris rühmakontsertmeistrina.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus