Doktorikontsert. Ekke Västrik

„Transmortem. (it was nothing special)” on kirjutatud Éliane Radigue’i (1932-2026) mälestuseks ja on valminud koostöös Üle Heli Festivaliga ja Tallinn 1965 stuudioga. Tallinn 1965 on stuudio, mis oleks võinud Eestis asuda kõrvuti kogu läänemaailma kultuurivälja oluliselt mõjutanud stuudiotega Pariisis, Kölnis, Milanos ja mujal. Stuudio on varustatud elektroonilise muusika stuudiole kohaste seadmetega, nagu erinevad lintmakid, laboratoorsed toonigeneraatorid, filtrid jne. Teose üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks on vanade tehnikate ja tehnoloogiate taasavastamine, nende toomine kontserdisaali ja ajastuteadlike esituste loomine. Kogu kontserti võiks vaadelda 1960ndatest levinud lähenemisest, jäädes muusika esituse, installatsiooni, performance’i ja helikunsti piirimaile.
Teos on komponeeritud viiele siinusgeneraatorile, neljale lintmakile, kaheksale kõlarile ja raadiole. Helikõrguslik materjal on tuletatud Mustpeade Maja Olavi saali resonantssagedustest. Teose vorm on fraktaalne, põhinedes laine kujule.

Ekke Västrik on Eesti helilooja, kelle põhifookus on elektrooniline muusika. 2011. aastal omandas Balti Filmi- ja Meediakooli helirežii erialal bakalaureusekraadi. Västrik jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias elektroakustilise loomingu suunal. 2016. aastal lõpetas ta EMTA elektroakustilise loomingu bakalaureusekraadiga ning 2018. aastal heliloomingu magistrikraadiga. Alates 2022. aastast õpib Västrik EMTA doktorantuuris, kus ta uurib erinevate noodikirjade kommunikatiivsust elektroonilise muusika kontekstis. Ta on ka Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi üks asutajatest ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli liige.

Villem Jahu on visuaal- ja helikunstnik ning süntesist, kes on keskendunud vabaimprovisatsioonile, peamiselt iseehitatud elektroonilistel instrumentidel, esinedes nii sooloartistina kui mitmetes eriilmelistes koostööprojektides.

Raul Keller on interdistsiplinaarne kunstnik, muusik ning õppejõud, kes on tegelenud füüsilise heli, performatiivsuse, installatiivsete praktikate, kujutava kunsti ja tekstiga. Kuna tema lapsepõlvekodu aknast paistsid kolm mastaapset raadiosegajat, mis tõenäoliselt mõjutasid olulisel määral tema vaimset ja füüsilist arengut, siis on ta eksperimenteerinud signaalide ja müra vahekorra uurimisega keskkonnas, mida nimetab raadiosfääriks, väites, et tunneb end koduselt abstraktse heli ning kontrakultuurilise isetegevuse vallas. Raadiokunstiga tegeleb rühmituses LokaalRaadio, on kaasatud Eesti Nüüdismuusika Keskuse projekti Raadio Tallinn 1965 ning astub üles improduos Post Horn ning sooloartistina moondur.

Foto autor Priit Mürk