Doktorikontsert. Heigo Rosin (löökpillid)

Alo Põldmäe (1945) – „Atlantise jälgedes” 3. osa „Eruptsioon” / „In the tracks of Atlantis” 3rd movement „Eruption” (2018)

Keiko Abe (1937) – „Wind Sketch” / „Tuule eskiis” (1997)

Kevin Volans (1949) – „She Who Sleeps with a Small Blanket” / „Neiu, kes magab väikese tekiga” (1985)

Alejandro Viñao (1951) – „Khan Variations” (2001) Erkki-Sven Tüür (1959) – „Motus II” (1998)

Alo Põldmäe teos „Atlantise jälgedes” (2018) marimbale ja teistele löökpillidele on kirjutatud kaasaegse muusika festivali „Afekt” tellimusel. See koosneb kolmest osast: I „Rituaalid”, II „Geomeetrilised vaibamustrid” ja III „Eruptsioon”. Helilooja sõnul võib erinevaid osi esitada ka eraldiseisvate numbritena – täna kuuletegi teose kolmandat osa „Eruptsioon”, mis kirjeldab vulkaanisiseseid protsesse, kuni kõik eskaleerub suure purskega, mis matab Atlantise enda alla.

Marimba Grand Old Ladyks tituleeritud Keiko Abe on marimbamängu mõistes tõeline pioneer: tema algatusel ehitati nelja oktaviline marimba ümber viie oktaviliseks pilliks, millest on tänaseks saanud standardmõõduga pill, ta propageeris ja arendas nelja pulga võtet ja mängutehnikat, mille nimeks on traditional grip, ning on loonud hulganisti teoseid marimbafonile, mida esitatakse kontserditel ja konkursitel üle kogu maailma. Kuuldavasti sünnivad tema teosed enamasti pilli taga lihtsalt improviseerides, seda protsessi lindistades ning hiljem nooti „paremaid palu” üles kirjutades. „Wind Sketch” (1997) on marimbarepertuaari klassikasse kuuluv teos, mis maalib helidega kujutluspildi tuule erinevatest esinemisvormidest.

Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Iiri helilooja Kevin Volans kasutab oma loomingus Aafrikast pärit rütmistruktuure ja Euroopa kaasaegse muusika kompositsioonitehnikaid. „She who sleeps with a small blanket” (1985) on löökpillirepertuaari klassikasse kuuluv multipercussioni teos. Otsides erinevaid interpreteerimisvõimalusi, proovin tihtipeale tõlgendada teost enda jaoks lähtudes selle pealkirjast. Arvan, et kuulajad nõustuvad – teosel on pigem naljakas-kummaline pealkiri, mille sisu kirjeldamine trummidel esitades tundub koomiline. Pärast pikaajalist otsimist tuli mulle pähe mõte: väikese tekiga ei saagi magada ning seetõttu kirjeldataksegi helidega naise/tütarlapse emotsioone, vähkremist, õige asendi otsimist, ehk isegi paanikat – miks ma juba magama ei jää?

Argentiina helilooja Alejandro Viñao „Khan Variations” (2001) baseerub Qawwali rahvamuusikast tuntud teemal, mida laulis Pakistani laulja Ali Khan. Teos koosneb kaheksast variatsioonist, mis helilooja sõnul on mõjutatud Ladina-Ameerika rütmidest ja elektronmuusika printsiipidest, mis on toodud akustilisse keskkonda. Selle teose rütmide kasutust ja elektronmuusika mõjutusi on väga huvitav võrrelda Erkki-Sven Tüüri sarnaste efektikasutustega tema heliloomingus, mis on minu loomingulis-uurimusliku projekti seisukohast väga oluline.

Minu doktoriõppe loomingulis-uurimusliku projekti teema on „Solisti rollist Erkki-Sven Tüüri 4. sümfoonia „Magma” helipildi kujundamisel”. Erkki-Sven Tüüri ainus löökpillikvartett „Motus II” (1998) annab võimaluse uurida lähemalt helilooja löökpillide kasutuse, kõla ja häälte juhtimise

printsiipe väiksemas koosseisus. Pärast põhjalikku analüüsi ja teose esitamist saab tähelepanekuid kõrvutada neljanda sümfoonia löökpillipartiiga.

Heigo Rosin