EMTA puhkpilliorkester

Kavas:

Igor Stravinski. Oktett puhkpillidele

Süit „Sõduri lugu”

Kontsert klaverile ja puhkpillidele

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhtfiguurina. Aastatel 1992–2017 oli Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning käesolevalt on ta EMTA professor ning nõukogu liige.

Peep Lassmann andis esimesed soolokontserdid 1969. aastal Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis ning on järgnevate aastakümnete jooksul esinenud solisti ja kammermuusikuna 30 riigis üle maailma. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Moskva Filharmooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise orkestri, Läti ja Moldova orkestrite ning mitmete projektkoosseisude ees. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphael Wallfisch, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.

Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti (10 neist on tulnud esitusele koos ERSO-ga nii Eestis kui välismaal), lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Erilisel kohal on Olivier Messiaeni klaverimuusika – Lassmann on olnud teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus“ ja „Catalogue d’oiseaux“ esmaesitaja Eestis. Samuti on talle oluline eesti heliloojate looming, mida ta on mitmelgi korral esmaettekandele toonud. Lassmann on salvestanud hulgaliselt klaverimuusikat Eesti Raadiole, samuti Moskva ja Rootsi raadiotele. Tal on ilmunud 6 LP-d (Melodia) ja soolo-CD „Eesti klaverimuusika“ (Eres, 1994). Lisaks on ta koos bassi Mati Palmiga välja andnud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm“ (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi“ op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80“ (Antes, 1996). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio aasta muusik (1989) ning Estonia Seltsi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate ühingu auliige. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009) ja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). 2020. aastal tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.

Toomas Vavilov on lõpetanud klarneti erialal Tallinna Muusikakeskkooli Ülo Üksiku õpilasena (1988) ning Eesti Muusikaakadeemia Hannes Altrovi klarnetiklassis (1992). Samas koolis on ta Jüri Alperteni juhendamisel õppinud ka orkestridirigeerimist. Dirigendina on Vavilov end täiendanud Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, klarnetistina osalenud Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko meistriklassides. 1990. aastal võitis Vavilov Eesti puhkpillimängijate konkursi ning taaselustas 2008. aastal sama konkursi traditsiooni. Aastatel 1988–2010 töötas Vavilov klarnetistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, olles 2004–2006 ühtlasi ka ERSO teine dirigent. Aastatel 2006–2007 oli ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on juhatanud Eesti orkestreid ning töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio kooriga.

Klarnetistina on Vavilov andnud kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias ja mujal. Samuti on ta aastaid juhendanud puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriidesse. Talle on kirjutanud klarnetiteoseid mitmed eesti heliloojad, nende seas Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro. Samuti on Vavilov salvestanud helitöid Eesti Raadiole ning mitmele CD-le, sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile. 2001. aastal pälvis Toomas Vavilov Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi. Toomas Vavilov on EMTA klarnetiprofessor ning üks EMTA sümfooniaorkestri dirigentidest.

Mari Poll-Novaković (1987) alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis Leila Eespere juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Tiiu Peäske ja hiljem Ivi Tiviku käe all. Keskhariduse sai ta Manchesteris Chethami Muusikakoolis (Chetham School of Music) prof Jan Repko viiuliklassis. Edasised õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis, kus Poll-Novaković omandas  bakalaureusekraadi prof Jan Repko juhendamisel ja magistrikraadi ning Artist Diploma koos Junior Fellow tiitliga prof Radu Blidari juures. Hiljem lisandus ka solistidiplom Norra Muusikaakadeemiast Peter Herresthali juhendamisel.

Mari Poll-Novaković on andnud kontserte mitmel pool maailmas nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on esinenud koos Pariisi orkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Trondheimi sümfooniaorkestri, Liverpool Mozart orkestri, RCM nüüdismuusika ansambli, Harrow’ sümfooniaorkestri ja Norra Raadio orkestriga. Ta on üles astunud Wigmore Hallis, Cadogan Hallis, Bridgewater Hallis, Oslo ja Flagey kontserdimajades, Casa da Músicas jt kontserdipaikades ning osalenud sellistel festivalidel nagu Bergeni rahvusvaheline festival, Ultima Contemporary muusikafestival, Courcheveli muusikafestival, Bowdoin Summer muusikafestival, Lausanne Duo Masterclass, Kuressaare Kammermuusika Päevad jt. Poll-Novaković on võitnud arvukalt auhindu nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, sh Tagore kuldmedali (2012), esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil (2011), III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis (2011), esikoha Derek Butler London Prize konkursil (2011) ning pälvinud mitmeid stipendiume.

Aastatel 2014–2019 töötas Poll-Novaković Stavangeri sümfooniaorkestri 2. kontsertmeistrina, samuti on ta olnud külaliskontsertmeister Kristiansandi sümfooniaorkestris, Norrbotten NEO ansamblis, Norra Kammerorkestris, Bodo Sinfoniettas ning abikontsertmeister Stockholmi Filharmooniaorkestris. Alates hooajast 2019/2020 töötab ta Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistrina. Samast hooajast on ta ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuliõppejõud. Mari Poll-Novaković mängib Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Nicolaus Gagliano viiulil (1723), mille omanik on Aare Kaarma.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus