102 suures saalis. Giovanni Albini ooper „1982“ häälele ja klaverile

Helilooja, ukulele-mängija ja muusikateoreetik Giovanni Albini (s. 1982) oli enne EMTA doktorantuuri astumist lõpetanud õpingud Itaalias matemaatika ja heliloomingu alal. 2021. aasta juunis kaitses ta EMTAs oma doktoritöö (juhendajad prof. Toivo Tulev ja prof. Kerri Kotta) ning on praegu muusikateooria, solfedžo ja muusikapsühholoogia professor ja uurimistöö juht Alessandria Antonio Vivaldi-nimelises konservatooriumis ning kompositsiooni õppejõud nimekas Lugano konservatooriumis. Ühtlasi on ta loovuurimusliku doktoriõppe arendamiseks loodud riikliku töögrupi koordinaator Itaalias.
Albini uurimistöö keskendub muusikateoste matemaatilisest ülesehitusest lähtuvatele esteetilistele teooriatele, matemaatilise muusikateooriale ja selle rakendamisele kompositsioonis. Tema eriliseks huviobjektiks on interaktiivne meedia, muusikaline tehisintellekt ja mittelineaarsed kompositsioonisüsteemid. Ta on pidanud nendel teemadel loenguid paljudes ülikoolides ja konservatooriumides, nagu Yale’i ülikool, Curtise Muusikainstituut, Universidad Nacional Autónoma de México’s, Open University, Leedu Heliloojate Liit, Milano Polütehnikum jm. Ta on kirjutanud muusikat klassikalistes žanrites, samuti helindanud videokunsti installatsioone ja multimeedia taieseid ning näitusi. Brilliant Classics on avaldanud ja levitanud Albini kolme autori-CD-d, mis sisaldavad tema olulisemaid teoseid kammer-, orkestri- ja vaimuliku muusika vallast („String Quartets“, “Musica Ciclica” ja “Musica Sacra”). Ta on uue muusika keskuse highSCORE New Music Center ja festivali highSCORE asutaja ning kunstiline juht. Tegemist on Itaalia peamise nüüdismuusika festivaliga, mis korraldab ka meistriklasse.

Liis Kolle lõpetas koorijuhtimise erialal Tallinna Muusikakeskkooli ning 1999. aastal Tartu Ülikooli magistrikraadiga teatriteaduse erialal. Õppis lisaks Helsingi ülikoolis teatri- ja kirjandusteadust ning Viljandi Kultuurikolledžis teatrikunsti ja kirikumuusikat. 2005 sai Berliinis Hanns Eisleri nimelisest Kõrgemast Muusikakoolist (Hochschule für Musik „Hanns Eisler”) muusikateatri lavastaja diplomi. Aastail 2002–2004 oli Kolle Deutsche Bank’i stipendiaat programmis „Akademie Musiktheater heute” ning on täiendanud end Peter Konwitschny ja Volker Schlöndorffi meistrikursustel. Debüteeris ooperilavastajana 2002 Vanemuises. Varem oli ta lavastaja assistent Joachim Herzi („Xerxes”, 1997 Vanemuises), Neeme Kuninga („Don Giovanni”, 1999 Estonias), Stefan Herheimi („Tannhäuser”, 2001) ja Didier von Orlowski („Così fan tutte”, 2002, mõlemad Austria, Landestheater Linz) kõrval. Liis Kolle on tegutsenud EMTA ooperistuudio lavastajana 2007–2011 ja taas alates 2015. aastast.
Lavastusi:
Lortzingi „Salakütt“ (2002 Vanemuine, oli ka üks tõlkijaid), kabaree-etendus „Armastuse paraad“ (ka idee autor ja laulutekstide tõlkija, 2003 Eesti Goethe Instituut), „Väike võluflööt“ (Mozarti järgi, 2003 Saksamaal Altenburg-Gera teater), Rossini „Sevilla habemeajaja“ (2003 Vanemuine), Rossini „Sinjoor Bruschino ehk Poeg juhuse tahtel“ (2004 Rahvusooper Estonia, ka tõlkija), Rossini „Abieluveksel“ (2004, diplomitöö Hanns Eisleri nimelises Berliini Muusikakõrgkoolis), Haydni „Üksik saar“ (2006 Nargen Opera), Beethoveni „Fidelio“ (2007 Nargen Opera), Yestoni „Fantoom“ (2007 Smithbridge Productions Tallinna Linnahallis), Kaumanni „Lopi ja Lapi“ (2008 Türi kevadfestival, esiettekanne), Mattieseni „DMeeter“/Veeroosi „Tuleloitsija“ (2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kanuti Gildi SAALis, esiettekanne), Vihmandi „Armastuse valem“ (2008 Rahvusooper Estonia, esiettekanne), lühiooperite õhtu „Naine?!“ (2010 Pärnu Ooper), Raveli „Laps ja nõidus“ (2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kanuti Gildi SAALis, Eesti esiettekanne), Händeli „Rinaldo“ (2011 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Mustpeade majas, Eesti esiettekanne), Varrese „Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma“ (2016 Yxus Ensemble Eesti muusika päevadel, esiettekanne), Albini „1982“ (2021, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, esiettekanne). Järgmise olulise tööna ootab Wagneri „Tristani ja Isolde“ lavastamine Vanemuises (2022).

Kristi Kapten on silmapaistev eesti pianist, kes annab regulaarselt kontserte nii solisti kui ka kammermuusikuna. Kontserdireisid on teda viinud paljudesse maadesse, sh Suurbritannia, Hiina, USA, Rootsi, Itaalia, Iirimaa. Ta on esinenud festivalidel nagu Edinburghi Rahvusvaheline Festival, Rooma Concerti del Tempietto, Palermo Classica, St Magnus, Glasgow West End ja Interpreetide Liidu Virmaliste festival. Ta on soleerinud erinevate orkestrite ees Eestis, Rootsis ja Suurbritannias. 2011. aastal saavutas Kristi Kapten Tallinna Rahvusvahelisel Pianistide konkursil I koha. Kammermuusikuna annab Kristi regulaarselt kontserte koos paljude tunnustatud instrumentalistide ja lauljatega. Koos briti viiuldaja Rachel Spenceri ja tšellist Duncan Strachaniga moodustatud Kapten Trio valiti aastateks 2017–2019 Šotimaa muusikaorganisatsiooni Chamber Music Scotland resident-ansambliks. Kristi Kapten on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes ja doktorantuuris prof Peep Lassmanni käe all ning Šoti Kuningliku konservatooriumi magistrantuuris prof Fali Pavri juures. Samuti on ta end täiendanud meistrikursustel Stefan Arnoldi juures Saksamaal ja Itaalias. 2017. aastal kaitses ta oma doktoritöö, mis keskendub pianisti tööprotsessile György Ligeti klaverietüüdide omandamisel. Kristi Kapten töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vokaalkammermuusika ja saateklassi õppejõuna ja on pälvinud loovuurimuse stipendiumi.

Tambet Kikas on Eesti bass, kelle esimene kontakt klassikalise laulmisega tuli aastal 2012, kui ta valiti osa võtma Rahvusooper Estonia projektist OPERAtsioon Vox. Ta astus 2013. aastal Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli Tarmo Silla lauluklassi. Peale lõpetamist asus ta õppima bakalaureuse astmel Šotimaa Kuninglikus Konservatooriumis prof. Julian Tovey lauluklassis. Alates 2015. aastast laulis Tambet Soomes Savonlinna Ooperifestivali kooris ning alates 2019. aastast laulab ta Bayreuthi Festivali kooris. Tema rollide hulka kuuluvad Guccio (Puccini „Gianni Schicci“) ja Gremin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“). Lisaks võttis Tambet osa 2015. aastal Mart Saare nim. Laulukonkursist, kus ta võitis teise preemia. Praegu õpib Tambet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistriastmes vanemlektor Taavi Tampuu käe all. Lisaks laulab Tambet alates 2020. aasta sügisest Rahvusooper Estonia kooris.

Kontserdisari „102 suures saalis“ koondab enesesse maailmatasemel muusikaprogrammi, mille esitajateks on muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud – väljapaistvad eesti muusikud –, üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt. Akadeemia juubeliaastal alguse saanud sarja kontserdid toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja südames – suures saalis, mis pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi.