Improõhtu. Rolf-Erik Nystrøm (saksofon, Norra)

Kavas:

Traditsiooniline norra slått , kohandatud Hardangeri viiulilt
(norra rahvuspill 4 tavalise ja 4–5 resonantskeelega)

Rolf-Erik Nystrøm (1975)
„Hommage à Légende d’Eer“

Teos on inspireeritud Xenakise ulatuslikust elektroakustilisest teosest, mis kõlas Centre Pompidou avamisel 1977. aastal, põhinedes Eeri teekonnal teispoolsusesse ja tagasi, nagu seda kirjeldas Platon.

Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704)
„Der Verkündigung“

Kogumiku „Roosipärja sonaadid“ esimese sonaadi esimene osa ning improvisatsioonid, nagu tegi ka Biber ise passacaglia žanrist lähtudes, millele on lisatud Nystrømi enda inspiratsioon Lääne-Aafrika kora muusikast. 

„Tribute to Errol“

Lugupidamisavaldus Lõuna-Aafrika muusikule Errol Dyersile, mida on ajendanud Beethoveni hilise keelpillikvarteti op. 132 kolmas osa „Heiliger Dankgesang“ ning millele on lisatud KhoiSan muusikat Lõuna-Aafrikast ning traditsioonilist muusikat Brasiilia kirdeosast.

Rolf-Erik Nystrøm

jeolmyeongsi (WP)

Muusika on inspireeritud zen-budistlikust surmaluuletuste traditsioonist. Munk loeb vahetult enne surmahetke haiku või lühikese värsi ning tema õpilased panevad selle kirja. See luule ja Nystrømi muusika keskenduvad asjade ja elu kaduvusele, mis on põimitud Jaapani mõiste mono no aware esteetikasse ja filosoofiasse. Tegemist on umbes 1000 aasta vanuse traditsiooniga Koreas, Jaapanis ja Hiinas.

Magnar Åm (1952)
sårt hardt, sårt mjukt (valutades tugevalt, valutades õrnalt)
(saksofonile ja lõputult resoneerivale ruumile)

Algselt kirjutatud sooloviiulile 2000. aastal, kohandasid Nystrøm ja helilooja teose 2022. aastal saksofonile soolopalaks, mis on pühendatud Nystrømile. Partituur algab lausega: „Muusika väljendus peaks olema sama haavatav ja kartmatu kui laps – ühel hetkel hüüdes välja oma üksindust, järgmisel pöördudes graatsiliselt sissepoole.“

Ennemond Gaultier (1575–1651)
„Le Canarie“ 

Lisaks on inspiratsiooniks olnud pärsia klassikaline ja traditsiooniline muusika, Biberi ja Monteverdi passacaglia’d ning prelüüd Johann Sebastian Bachi sonaadist viiulile ja klavessiinile BWV 1023.

Rolf-Erik Nystrøm (saksofon, Norra)

Norra rahvusvaheliselt tunnustatud saksofonist Rolf-Erik Nystrøm annab soolokontserdi kava koosneb tema enda muusikast, talle nüüdisaegsete heliloojate poolt kirjutatud teostest ning muusikast, mis on inspireeritud tema kokkupuudetest erinevate kultuuride ja muusikatraditsioonidega üle maailma.
Olles töötanud põhjalikult väga erinevate muusikastiilidega – nüüdismuusika, klassikalise ja barokkmuusika, jazzi, roki ja elektroonilise muusika ning Jaapani, Hiina, Aafrika eri piirkondade, Tadžikistani, Iraani, Brasiilia, Maghrebi ja Norra traditsioonilise muusikaga – on ta arendanud oma instrumendil uusi mänguvõtteid, mis on saanud tema muusikalise väljenduse loomulikuks osaks.
Soolokontserdil ühendab ta muusikalised ideed improvisatsiooniga, käsitledes eri ajastute ja kultuuride stiile materjalina, millest kujuneb kontserdi käigus hetkes sündiv muusikaline tervik; seejuures tegutseb ta ühtaegu nii helilooja ja seadja kui ka vaba improvisaatorina.

Rolf-Erik Nystrøm (1975) on üks oma põlvkonna juhtivaid nüüdisaegseid saksofoniste ning üks Norra enim auhinnatud ja rahvusvaheliselt aktiivsemaid muusikuid. Ta õppis klassikalist saksofoni, kuid on kogu oma karjääri vältel tegelenud ka jazzi, popi, roki, eksperimentaalse muusika ja improvisatsiooniga ning süvitsi uurinud paljusid maailma rahvamuusika traditsioone. Nystrøm lõpetas õpingud Norra Muusikaakadeemias 2002. aastal legendaarse John Edward Kelly juhendamisel ning töötab samas õppeasutuses praegu dotsendina. Ta on olnud Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna nominent ning on Norra Kunstinõukogu 10-aastase stipendiumi laureaat. Ta on teinud koostööd Nobeli kirjanduspreemia laureaadi J. M. Coetzee ning multidistsiplinaarse kunstniku William Kentridge’iga. Helilooja Rolf Wallin on kirjeldanud Nyströmi kui muusikut, kelle „ainulaadne tehniline meisterlikkus annab talle sellise tämbritunnetuse ja kontrolli, mis lükkab ümber enamiku arusaamadest saksofoni võimalustest – sedavõrd, et pill näib alluvat täielikult tema isiklikule väljenduslaadile“.

Nystrøm on pühendanud suure osa oma loomingulisest tööst saksofoni uute mänguvõtete arendamisele, et avardada pilli võimalusi eri žanritega suhestumisel. Ta on olnud neljal korral solistiks Oslo Filharmoonikute ees ning esinenud solistina paljude teiste nimekate orkestrite ja ansamblitega üle maailma, sealhulgas Rootsi Raadio Sümfooniaorkestri, Baseli Sümfooniaorkestri ja Peterburi Sümfooniaorkestriga. Ta on loonud muusikat orkestrile, tantsule, filmile ja teatrile ning töötas kümme aastat koreograafilise esitajana, astudes koos oma instrumendiga lavale kaasaegsete tantsijatega Poolas, Prantsusmaal ja Norras.

Püüdes mõista muusikat selle kõikides avaldumisvormides, on Nystrøm palju reisinud ning töötanud ja esinenud koos legendaarsete muusikutega muu hulgas Egiptuses, Lõuna-Aafrikas, Tadžikistanis, Angolas, Senegalis, Jaapanis, Brasiilias, Iraanis, Elevandiluurannikul, Hiinas, Sri Lankal, Sansibaril ning laialdaselt Euroopas ja Norras. Ta on nüüdismuusika trio Poing liige.

Nystrøm on andnud kontserte enam kui 50 riigis neljal kontinendil, osalenud rohkem kui 120 albumi salvestamisel ning esiettekandele toonud üle 200 saksofoniteose, mille autorite hulka kuuluvad maailma juhtivad nüüdismuusika heliloojad, nagu Luca Francesconi, Richard Barrett, Helmut Oehring, Rolf Wallin, Christian Wolff, Maja S. K. Ratkje ja Terry Riley. Ta annab regulaarselt meistriklasse ja loenguid üle kogu maailma.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus