Klaverikunst. Peep Lassmann (klaver)
06.12.2023 kell 19:00
Suur saal
PILET 15 € PILETIKESKUSEST, (üli)õpilased ja pensionärid tasuta
Sissepääsuks vajalik tasuta pääse Piletikeskusest! Palun võta kaasa soodustust tõendav dokument!
Kontserdisari "Klaverikunst"
Peep Lassmann (klaver)
Kavas Messiaen, Saar, Eller, Tubin, Sumera, Pärt, T. Kõrvits
Eduard Tubin – Variatsioonid eesti rahvaviisile
Mart Saar – Prelüüd nr 22 H duur pühendatud Liina Paalmanile
Prelüüd nr 11 B duur
Prelüüd nr 3 Poetico
Heino Eller – „Kellad”
Lepo Sumera – „Pala aastast 1981”
Tõnu Kõrvits – Variatsioonid teemale „Ma tänan Sind”
Arvo Pärt – „Aliinale”
VAHEAEG
Oliver Messiaen – Tsükkel „20 pilku Jeesuslapsele“ / „Vingt regards sur l’enfant Jésus“
I – „Isa pilk” („Regard du Père”)
IV – „Neitsi pilk” („Regard de la Vierge”)
VIII – „Kõrguste pilk” („Regard des hauteurs”)
XIV – „Inglite pilk” („Regard des Anges”)
XV – „Jeesuslapse suudlus” („Le baiser de l’Enfant-Jésus“)
Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhtfiguurina. Aastatel 1992–2017 oli Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning käesolevalt on ta EMTA professor ning nõukogu liige.
Peep Lassmann andis esimesed soolokontserdid 1969. aastal Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis ning on järgnevate aastakümnete jooksul esinenud solisti ja kammermuusikuna 30 riigis üle maailma. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Moskva Filharmooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise orkestri, Läti ja Moldova orkestrite ning mitmete projektkoosseisude ees. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphael Wallfisch, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.
Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti (10 neist on tulnud esitusele koos ERSO-ga nii Eestis kui välismaal), lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Erilisel kohal on Olivier Messiaeni klaverimuusika – Lassmann on olnud teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus“ ja „Catalogue d’oiseaux“ esmaesitaja Eestis. Samuti on talle oluline eesti heliloojate looming, mida ta on mitmelgi korral esmaettekandele toonud. Lassmann on salvestanud hulgaliselt klaverimuusikat Eesti Raadiole, samuti Moskva ja Rootsi raadiotele. Tal on ilmunud 6 LP-d (Melodia) ja soolo-CD „Eesti klaverimuusika“ (Eres, 1994). Lisaks on ta koos bassi Mati Palmiga välja andnud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm“ (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi“ op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80“ (Antes, 1996). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio aasta muusik (1989) ning Estonia Seltsi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate ühingu auliige. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009) ja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). 2020. aastal tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.
SA Postimehe Fondi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös sündiv uus kontserdisari “Klaverikunst” toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses.
Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus koostöös SA Postimehe Fondiga