Kontserdisari „Lõunapaus muusikaga”

Kavas:
Felix Mendelssohn Keelpillioktett Es-duur, op.20
I Allegro moderato ma con fuoco
II Andante
III Scherzo
IV Presto

Urmas Vulp on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja Ivi Tiviku ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor Vladimir Alumäe käe all. Edasi täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris professor Jevgenia Tšugajeva juures.

Alates 1981. aastast õpetab Urmas viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on juhatanud keelpilliosakonda ning tema eestvedamisel on toimunud rahvusvaheline Heino Elleri nimeline keelpillimängijate konkurss. Urmas tegutseb eelkõige kammermuusikuna ja on innukas Eesti muusika propageerija. Ta on solistina esinenud koos pianistide Heljo Sepa, Lille Randma, Tõnu Reinu, Rein Metsa, Marje Lohuaru, Vardo Rumesseniga ja kitarrist Heiki Mätlikuga.

Mari Poll-Novaković alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis Leila Eespere juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Tiiu Peäske ja hiljem Ivi Tiviku käe all. Keskhariduse sai ta Manchesteris Chethami Muusikakoolis (Chetham School of Music) prof Jan Repko viiuliklassis. Edasised õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis, kus Poll-Novaković omandas  bakalaureusekraadi prof Jan Repko juhendamisel ja magistrikraadi ning Artist Diploma koos Junior Fellow tiitliga prof Radu Blidari juures. Hiljem lisandus ka solistidiplom Norra Muusikaakadeemiast Peter Herresthali juhendamisel.

Mari Poll-Novaković on andnud kontserte mitmel pool maailmas nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on esinenud koos Pariisi orkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Trondheimi sümfooniaorkestri, Liverpool Mozart orkestri, RCM nüüdismuusika ansambli, Harrow’ sümfooniaorkestri ja Norra Raadio orkestriga. Ta on üles astunud Wigmore Hallis, Cadogan Hallis, Bridgewater Hallis, Oslo ja Flagey kontserdimajades, Casa da Músicas jt kontserdipaikades ning osalenud sellistel festivalidel nagu Bergeni rahvusvaheline festival, Ultima Contemporary muusikafestival, Courcheveli muusikafestival, Bowdoin Summer muusikafestival, Lausanne Duo Masterclass, Kuressaare Kammermuusika Päevad jt. Poll-Novaković on võitnud arvukalt auhindu nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, sh Tagore kuldmedali (2012), esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil (2011), III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis (2011), esikoha Derek Butler London Prize konkursil (2011) ning pälvinud mitmeid stipendiume.

Aastatel 2014–2019 töötas Poll-Novaković Stavangeri sümfooniaorkestri 2. kontsertmeistrina, samuti on ta olnud külaliskontsertmeister Kristiansandi sümfooniaorkestris, Norrbotten NEO ansamblis, Norra Kammerorkestris, Bodo Sinfoniettas ning abikontsertmeister Stockholmi Filharmooniaorkestris. Alates hooajast 2019/2020 töötab ta Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistrina. Samast hooajast on ta ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuliõppejõud. Mari Poll-Novaković mängib Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Nicolaus Gagliano viiulil (1723), mille omanik on Aare Kaarma.

Johanna Vahermägi alustas oma muusikaõpinguid 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassis. 2000. aastal hakkas ta õppima vioolat ning lõpetas Tallinna Muusikakeskooli 2007. aastal kiitusega. Tema õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Viljar Kuuse klassis ning Centro Internacional de Excelenica de Cuerda instituudis Hispaanias. Bakalaureusekraadi omandas Johanna Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis prof. Avri Levitani klassis ning magistrikraadi kammermuusika eriprogrammis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias professor Roi Shiloahi ja professor Zvi Plesseri õpilasena.

Johanna on soleerinud ERSO, European Youth Chamber Orchestra jt orkestrite ees Iisraelis, Itaalias, Soomes ja Eestis. Lisaks on ta andnud kontserte Saksamaal ja Hispaanias ning salvestanud CD RadioBremeni jaoks rahvusvahelise kaasaegse muusika ansambliga „Ensemble Plural”. Johanna on töötanud Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma Sümfooniaorkestris ning käesoleval ajal töötab aktiivse vabakutselise muusikuna Eestis ja välismaal ning vioola- ja kammermuusikapedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Johanna mängib 1650ndast aastast pärineval inglise meistri Thomas Urquharti vioolal, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.

Henry-David Varema tšellist ja pedagoog Henry-David Varema lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1987. aastal Laine Leichteri ning Tallinna Konservatooriumi 1992. aastal Peeter Paemurru juhendamisel. Ajavahemikul 1992–1995 täiendas Varema end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ning 2000–2002 Berliini Kunstide Ülikoolis (Universität der Künste) Wolfgang Boettcheri käe all. 2005. aastal lõpetas Varema Eesti Muusikaakadeemia doktoriõppe, juhendajaks Peeter Paemurru.

2001. aastast töötab Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kvartetiõppejõuna ning kuulub 2016. aastast ka EMTA rektoraadi koosseisu, täites loometegevuse ja välissuhete prorektori kohustusi.

Aastal 2014 töötas Varema ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestris tšellorühma abikontsertmeistrina, lisaks on ta kuulnud Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koosseisu, osalenud kammerorkestri Kremerata Baltica projektides ning mänginud külalis-soolotšellistina Royal Northern Sinfonia kammerorkestris (Inglismaa), Carl Philipp Emanuel Bachi-nimelises kammerorkestris (Saksamaa), Müncheni Kammerorkestris ja Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris (Uus-Meremaa).

Varema on olnud Berliinis resideerunud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige (2003–2009), kellega koos on esinetud paljudes Euroopa riikides (sh sellistes kontserdipaikades nagu Londoni Wigmore Hall, Berliini Filharmoonia, Müncheni Herkules-saal), USA-s (New Yorgi Carnegie Hall) ja Austraalias. Kvartett on aastatel 2004–2009 salvestanud 9 CD-d, millest 2006. aastal salvestatud plaat koos sopran Christine Schäfferiga pälvis Saksamaal ECHO Klassik auhinna (2007). Samuti on ta kuulunud Tallinna Keelpillikvarteti koosseisu (1993–2003), mis aktiivse kontserttegevuse kõrval on salvestanud muusikat Eesti Raadios ja heliplaate (sh „Eesti heliloojate keelpillikvartette“, 2004) ning osalenud Frankfurdi uue muusika ansambli Ensemble Moderni töös.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub 2024. aasta sügishooajal kuulajaid päevastele kontsertidele, mille programmist leiab kammermuusikat nii eesti- kui välismaiste heliloojate loomevaramust. Sarja „Lõunapaus muusikaga” kontserdid toimuvad üks kord kuus teisipäeviti, esinejateks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ning õppejõud.

Pane kõrvale päevatoimetused ning tule naudi lõunapausi klassikalise muusika saatel!

Kontsert kestab 40 minutit.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus