Mart Saar – luuletaja, lüürik, unistaja, müstik

“Mart Saar—luuletaja, lüürik, unistaja, müstik, salajatest sügavustest hõõgavalt luurav” – nõnda kirjutas helilooja kohta 1924. aastal ajakirjas “Looming” ilmunud artiklis “Veerud Eesti muusika ajaloost” Eesti muusikategelane ja koorijuht Leonhard Neumann. Ligemale 100 aastat hiljem on Saare looming jätkuvalt aktuaalne ning nõuab interpreetidelt teadlikku ja teaduslikku lähenemist.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia algatatud loovuurimuslik projekt “Mart Saare klaveriprelüüdide performatiivne tervikkäsitlus” vaatleb Eesti rahvuslik-modernistliku helikunsti rajaja Mart Saare (1882–1963) klaverimuusika allikateadliku interpretatsiooni väljakujundamisega seotud küsimusi, ning nende tihedat põimumist tekstikriitiliste ning teleoloogiliste probleemidega.

Uurimistöös käsitletakse Saare klaveriprelüüde pianistlikust vaatenurgast, paigutades teosed ajastu esteetilisse konteksti, arutledes faktuuri välja kujundamisega seotud probleemistiku üle ning tuues esile spetsiifilisi pianistlikke võtteid antud küsimustega tegelemiseks. Projekti raames sõnastatav uus teadmine võimaldab interpreetidel paremini mõista modernismiajastu klaverimuusika mänguvõtteid ja kujundada seeläbi välja isikupärasem ja täpsem tõlgenduslaad. Eesmärgiks on mõista ja sõnastada loometegevuse käigus langetatavaid interpretatsioonilisi otsuseid ja nende suhet helilooja algtekstiga. 

Loovuuringu ühe tulemusena valmistatakse ette uus täiendatud ja täpsustatud tekstikriitiline, allikateadlik ja praktiline noodiväljaande Saare klaveriprelüüdidest. Samuti toimub uue tekstoloogiliselt korrektse ning allikateadliku tervikinterpretatsiooni salvestamine Sten Heinoja poolt. Kõik projekti raames läbi viidavad tegevused aitavad kaasa 2021. a. juunis sõlmitud Eesti loovuurimuse raamleppes sätestatud eesmärkide saavutamisele. 

Uue tekstikriitilise ning praktilise noodiväljaande koostamine ja allikakriitilise interpretatsiooni loomine ja salvestamine.

Projekti uurimisrühma kuuluvad pianist ja EMTA doktorant Sten Heinoja,  Sten Lassmann PhD ning Maksim Štšura DMus ning seda on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama. 

Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani. 

Lisaks rohkele tegevusele kammermuusika vallas musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised. 

Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New Yorkis, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Awardi. 

Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal

omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus