Õppejõud laval. Soo-Young Lee (klarnet), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello), Maksim Štšura (klaver)

Kontsert kätkeb endas muusikalist armukolmnurka heliloojate Johannes Brahmsi, Clara Schumanni ja Robert Schumanni vahel

Käesoleva kontserdi kava on üles ehitatud kolme Saksa 19. sajandi Romantismi tähtsaima esindaja ümber, kelle elud ja loomingud on omavahel tihedalt seotud. Robert Schumann (1810–1856), tema abikaasa Clara Schumann (1819–1896) ning Johannes Brahms (1833–1897) olid paljude silmis Beethoveni tõelised mantlipärijad, romantismi väljendusrikkuse uuendajad ning kammermuusika puhaste vormide valvurid. Sidemed nende kunstnike vahel ulatuvad aga palju sügavamale ja isiklikumale tasandile kui vastastikustee loomingulistee mõjutuste auväärne tunnustus. Ulatuslik kirjavahetus viitab erakordselt intensiivsele tundelisusele Clara ja Brahmsi suhetes, mis pidid küll jääma biedermeieri-järgsel perioodil üldlevinud moraalsete hoiakute tõttu platooniliselt intellektuaalsesse raamistikku. Ühiskondlike rollide lõimes keelustatud armastus oli tihedalt läbi põimunud ka Clara ja Brahmsi sügavalt tunnetatud austusega vaimselt järjest ägedamalt piinleva Roberti vastu. Lugematu hulk tulevaste põlvede muusikasõpru ja -teadlasi saavad aga kõige kolme kunstniku tundemaailmale ligi „helides elustatud vormide“ kaudu, parafraseerides kriitik Eduard Hanslick’i kuulsat ütlust. Sest näiliselt puhta ja „absoluutse“ muusikalise esteetika piires suutsid Schumannid ja Brahms nootidesse kodeerida mitmepalgeliste ja kirglike tunnete läbilõike, mis ilmutab end erakordse väljendusjõuga käesolevas kavas kõlavates teostes.

Robert Schumann (1810–1856)
„Märchenerzählungen“ klaverile, klarnetile ja vioolale op. 132 (1853)
I Lebhaft, nicht zu schnell
II Lebhaft und sehr markiert
III Ruhiges Tempo, mit zartem Ausdruck
IV Lebhaft, sehr markiert

Clara Schumann (1819–1896)
Kolm romanssi klarnetile ja klaverile Op. 22 (1853, seadnud Max Opferkuch)
I Andante molto
II Allegretto
III Leidenschaftlich schnell

Johannes Brahms (1833–1897)
Trio a-moll klaverile, klarnetile ja tšellole op. 114 (1891)
I Allegro
II Adagio
III Andantino grazioso – Trio
IV Allegro