müriaadFEST. Krzysztof Penderecki mälestuskontsert

Krzysztof Penderecki (1933–2020)

„Concerto grosso“ nr 1 kolmele tšellole ja orkestrile (2000/01)
I Andante sostenuto
II Allegro con brio
III Allegretto giocoso
IV Meno mosso. Notturno. Adagio
V Allegro con brio
VI Adagio

Klaverikontsert „Resurrection“ („Ülestõusmine“, 2001/02, 2007)

Silvia Ilves (1992)  alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi juures, jätkates 2010. aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes prof Peeter Paemurru, prof Henry-David Varema ning prof Marko Ylöneni juhendamisel. Praegu õpib ta prof Henry-David Varema tšelloklassis.

Ilves on mitmete konkursside laureaat, sh rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Tallinnas (I koht, 2002 ja 2003); Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu üleriigiline noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss Tallinnas (I koht, 2003 ja 2007); rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Eestis (II koht, 2004); August Dombrovski nim rahvusvaheline keelpillimängijate konkurss Riias (III koht, 2005); rahvusvaheline tšellistide konkurss Liezenis (II koht, 2006); Suure-Jaani Muusikafestivali tšellistide konkurss (I koht, 2009); Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu üleriigiline noorte keelpillimängijate konkurss-festival (I koht, 2010); Eduard Tubina nimeline keelpillimängijate konkurss (II koht, 2015); rahvusvaheline Artur Kapi nimeline konkurss (II koht ja mitmed eripreemiad, 2019). 2016. aastal osales Ilves telekonkursil „Klassikatähed“, kus saavutas II koha ja EMTA eripreemia.

Ilves on mänginud selliste orkestrite ees nagu Põhjamaade Sümfooniaorkester, ERSO, Eesti Sinfonietta ning teinud koostööd paljude ansamblitega, sh Kristjan Järvi kollektiivis Absolute Ensemble. Ta on tuntud ka viiest õest koosneva ansambli The Ilves Sisters liikmena. 2016. aastal andis ta oma pianistist õe Liidia Ilvesega välja plaadi „Ilves Sisters’ Classical Favourites“, millel kõlavad klassikalise muusika palad tšellole ja klaverile. Ilves on ka armastatud muusik meelelahutusmaailmas, andes kontserte elektritšellol. Ta teeb aktiivset koostööd nii pop- kui ka klassikalise muusika artistidega, nende seas Age Juurikas, Rein Rannap, Paul Neitsov, Kristjan Järvi, Uku Suviste jpt. Aastast 2018 töötab Ilves ERSOs tšellorühma mängijana.
EMIK

Marcel Johannes Kits (1995) on õppinud tšellot Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja Mart Laasi juhendamisel ning Saksamaal Trossingeni Muusikaülikoolis prof Francis Goutoni juures. 2018. aastast jätkab Kits õpinguid Berliini Kunstiülikoolis prof Jens Peter Maintzi tšelloklassis. Ta on täiendanud end arvukatel meistrikursustel László Fenyö, Wolfgang Emanuel Schmidti, Wen-Sinn Yangi, Jan-Erik Gustafssoni, Marko Ylöneni, Maria Kliegeli, David Geringase, Henry-David Varema, Ivan Monighetti ja paljude teiste juures.

Kits on pälvinud arvukaid preemiaid ja auhinnalisi kohti: II koht tšellokonkursil Liezenis (2004), I ja II preemia Karl Davõdovi nim konkursil Kuldigas (2006, 2012), II koht Dombrovski keelpillikonkursil Riias (2008, 2011), I koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2013), I koht Eesti keelpillimängijate konkursil (2015), peapreemia Trossingeni Muusikaülikooli konkursil (2015), I preemia Johannes Brahmsi nim konkursil Austrias (2016), I koht George Enescu nim konkursil Rumeenias (2018). Marcel on Liechtensteini Muusikaakadeemia ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat, aastal 2019 pälvis ta Eesti Interpreetide Liidu auhinna „Aasta Interpreet“.

Marcel on esinenud Hiinas, Jaapanis, Iisraelis, Saksamaal. Venemaal, Ungaris ja teistes riikides ning teinud koostööd selliste kollektiividega nagu Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Pärnu Linnaorkester, Moskva Riiklik Kammerorkester, Peterburi Sümfooniaorkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Württembergi Filharmoonia SO, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester jt. Ta on mänginud Risto Joosti, Olari Eltsi, Wolfgang Emanuel Schmidti, Arvo Volmeri, Mikk Murdvee, Mihkel Kütsoni ja Jüri Alperteni juhatamisel.

Kits on osalenud Arvo Pärdi lastelaulude CD salvestamisel (2015) ja Deutsche Stiftung Musiklebeni aasta kammermuusika CD-de salvestamisel Hamburgi Laeiszhalles (2016), Pierre Boulezi kontserdisaalis (2017) ja Hamburgi Elbphilharmonie suures saalis (2018). Marcel mängib Francesco Ruggieri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ja kasutab prantsuse meistri Victor Fétique’i umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.

Henry-David Varema (1969) on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi Peeter Paemurru juhendamisel, täiendanud end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ja Berliini Kunstide Ülikoolis prof Wolfgang Boettcheri käe all ning omandanud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 2003–2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt hinnatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, mille koosseisus esines ta mainekates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall, Wigmore Hall, Müncheni Herkulessaal, Theatre de Chatelet, Zürichi Tonhalle, Sydney Angels Place jm. Ta on olnud külaliskontsertmeister näiteks Müncheni Kammerorkestris ja Auckland Philharmonia Sümfooniaorkestris ning töötanud ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Kammermuusikuna annab ta regulaarselt kontserte Ivari Ilja, Mihkel Polli, Sten Lassmanni, Anna-Liisa Bezrodny, Triin Ruubel-Lillebergi, Mari Polli, Johanna Vahermägi ja paljude teistega. Aastast 1997 on Varema töötanud Rahvusooper Estonia orkestri soolotšellistina. 2001. aastast on Henry-David Varema EMTA tšello- ja kvartetiõppejõud (aastast 2016 professor) ning käeoleval ajal töötab ta EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektorina.

Ivari Ilja (1959) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal Eve Paju ning Laine Metsa klaveriklassis. Ajavahemikus 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. 1984. aastal lõpetas Moskva konservatooriumi Vera Gornostajeva ning 1986. aastal samas assistentuuri Sergei Dorenski klaveriklassis. Ilja on osalenud mitmetel konkurssidel ning saavutanud auhinnalisi kohti: II preemia Eesti pianistide konkursil (1980), III koht liiduvabariikide vahelisel pianistide konkursil Minskis (1980), diplom Varssavis toimunud Chopini nimeliselt võistluselt (1985) ning IV koht ja kohustusliku teose eripreemia Vianna da Motta nim pianistide konkursil Lissabonis (1987).

Aastatel 1978–1981 töötas Ilja kontsertmeistrina RAT Estonias. Peale õpingute lõpetamist Moskvas asus ta klaveripedagoogina tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000–2015 oli Ivari Ilja EMTA klaveriosakonna juhataja. 2017. aastast on Ilja Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor. 2001. aastal tunnustati Ivari Iljat Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning 2006. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga. 2013. aastast on Ilja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ning alates 2017. aastast Eesti Muusikanõukogu president.

Ivari Ilja näol on tegemist kõrgelt hinnatud klaveripedagoogiga. Tema õpetus lähtub muusikalisest ideest, mille teenistuses on tehnilised oskused ja pianism. Tema õpilaste hulka kuuluvad Inga Arro, Mihhail Gerts, Sten Heinoja, Marja Jürisson, Sten Lassmann, Mihkel Mattisen, Mihkel Poll, Antti Siirala, Mihhail Gerts, Maksim Štšura jt. Ilja on juhatanud meistrikursuseid Eestis ja Soomes Sibeliuse Akadeemias ning Jyväskyläs Kesk-Soome Konservatooriumis.

Ivari Ilja debüteeris solistina 1979. aastal. Ta on andnud soolokontserte Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja mujal. Ta on esinenud solistina koos mitmete orkestritega, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Moskva Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester ja Põhjamaade Sümfooniaorkester. Eduka ja hinnatud ansamblistina on Ivari Ilja olnud lavapartner paljudele rahvusvaheliselt tuntud lauljatele nagu Irina Arhipova, Maria Gulegina, Elena Zaremba ning Dmitri Hvorostovski. Lauljaid saates on Ivari Ilja esinenud paljudel mainekatel kontserdilavadel, sealhulgas Milano La Scalas, Londoni Wigmore Hallis ja Queen Elizabeth Hallis, Moskva Suures Teatris ja konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures saalis, Hamburgi Staatsoperis, Berliini Deutsche Operis, Tokyo Suntory Hallis, New Yorgi Carnegie Hallis ja Lincoln Center’is, Washingtoni Kennedy Center’is, Viini Musikvereinis ja Salzburgi Mozarteumis. Eesti lauljatest on Ilja kõige enam koostööd teinud sopranite Margarita Voitese ja Pille Lille, tenor Juhan Tralla ja bariton Taimo Toomastiga. Ta on olnud tegev ka pianist-kontsertmeistrina Barcelonas Viñase konkursil, Washingtonis Rosa Ponselle’i konkursil ja mitmetel teistel rahvusvahelistel lauljate võistlustel.

Ilja on teinud salvestusi Eesti Raadiole ning salvestanud Chopini muusikat Poola Raadiole, aastal 2012 ilmus koos bariton Dmitri Hvorostovskiga CD, kus kõlavad Sergei Rahmaninovi romansid (Ondine). Lisaks plaadistamistele on Ilja osalenud kontsertmeistrina mitmes muusikafilmis. Ivari Ilja repertuaari kuulub peamiselt romantilise ajastu muusika, eelkõige Frédéric Chopini, Johannes Brahmsi ja Robert Schumanni, aga ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Sergei Prokofjevi ja Benjamin Britteni teosed.

Andres Mustonen (1953) on lõpetanud prof Endel Lippuse viiuliklassi Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi sama õppejõu juures. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.

Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees, sh kammerorkester Sinfonietta Riga, Pjotr Tšaikovski nim Moskva Raadio Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester, Moskva Filharmooniaorkester, Peterburi Filharmooniaorkester, Akadeemiline Kammerorkester Musica Viva jpt. Samuti seob teda koostöö paljude kodumaiste kollektiividega, nende seas ERSO, Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Voces Musicales ja Ellerhein.

Andres Mustoneni repertuaar nii sooloviiuldaja kui ka dirigendina ulatub barokist tänapäeva muusikani. Dirigendina on tema jaoks eriline tähtsus vaimulikel suurteostel sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann, Dmitri Šostakovitš, Manuel Cardoso jt. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, Tõru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja teiste eesti heliloojatega. Mustonen on teinud koostööd nimekate muusikutega nii Eestist kui ka välismaalt, nende seas Gidon Kremer, Oleg Kagan, Natalia Gutman, Eliso Virsaladze, Peter van Djik, Aleksei Ljubimov, Dmitry Sitkovetsky, Peep Lassmann, Risto Joost jpt.

1972. aastal asutas Mustonen vanamuusika ansambli Hortus Musicus ning on olnud algusest peale selle kunstiline juht ja dirigent. Alates ansambli loomisest rahvusvahelise tunnustuse pälvinud Hortus Musicus on pidevalt esinenud maailma erinevatel kontserdilavadel ning astunud üles paljudel muusikafestivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Aastate jooksul on Andres Mustonen koos Hortus Musicusega jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Mustonen on loonud mitmeid kontserdiprogramme, kus põimub eri stiilis muusika ning esinevad koos eri muusikastiilide spetsialistid – „Vivaldi ba-rockib”, „Barokk-rock – Keskaja muusikud rokiradadel“, „Rock ja raga“ ning „Bach öös: vaikselt kõlanud sving“. 

Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju („Suur Muusikaakadeemia”, „Väravatorni muusika”) ning pannud aluse rahvusvahelisele Tallinna Barokkmuusika festivalile, mis on samuti kasvanud välja barokkmuusika kontsertide sarjast Tallinna ajaloolises vanalinnas ja Tartu ülikooli aulas.

1986. aastal pälvis Andres Mustonen Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse ja 1988. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia. 1995. aastal sai Mustonen mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikaelus Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Raadio aastamuusiku tiitli. 1998. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi orden ning 2003. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemia. Andres Mustonen on aastast 2000 Tallinna aukodanik märkimisväärse töö eest ansambli Hortus Musicus kunstilise juhi ja dirigendina. Aastal 2016 omistas Armeenia kultuuriministeerium Mustonenile kuldmedali teenete eest Armeenia kultuuri tutvustamisel rahvusvahelisel areenil.
EMIK

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester on Eesti orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid nagu Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Eri Klas, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost ja Erki Pehk. Musitseeritud on ka välisdirigentide Michel Tabachniku (Šveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühel hooajal toob orkester publiku ette keskmiselt seitse kava. Korraldatakse koostöökontserte Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, neist mitmeid on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi, ning Eesti suurima kontserdiagentuuriga Eesti Kontsert. Heaks traditsiooniks on saanud orkestri igakevadised uudisloomingu kontserdid Tallinna Metodisti kirikus.

Orkester on saanud tunnustust kontsertreisidel Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kolmel korral (2002, 2005, 2016) on esinetud Berliinis toimuval festivalil Young Euro Classic, kust kahel korral on koju toodud uudisloomingu preemia – 2005. aastal Ülo Kriguli teosega „JenZeits“ ning 2016. aastal Liisa Hirschi teosega „Mechanics of Flying“. 2009. aastal oli EMTA SO Läänemere-äärsete maade muusikaakadeemiate ühenduse (ABAM) orkestriakadeemia baasorkester. 2010. aastal toodi Eestis esmakordselt ettekandele Penderecki teosed „Concerto grosso“ ja „Ciaccona“, neist viimane helilooja enda dirigeerimisel. EMTA SO oli baasorkestriks nii 2017. aasta noorte laulupeol kui ka 2019. aasta üldlaulupeo teise päeva kontserdil. EMTA SOga töötab regulaarselt prof Toomas Vavilov ja peadirigendina prof Paul Mägi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus esindusfestival — müriaadFEST — toob hilissügisel vaatajate-kuulajateni kirju läbilõike muusika- ja teatriakadeemias toimuvast, siin loodavatest muusikastiilide ja etenduskunstide paljususest, millest kokku kujuneb kontsertide ja etenduste tõeline müriaad. Avame festivalinädalaks uksed Eesti ainsa muusika- ja teatriülikooli põnevasse loomingulisse maailma. Esitleme mitmekülgselt andekaid interpreete – meie üliõpilasi ja professoreid-õppejõude –, kes musitseerivad ja esinevad koos, et tutvustada erinevatele ajastutele omaseid väljendusviise klassikast tudengite uudisloominguni välja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvate kontsertide, etenduste, konverentside ja muude sündmuste korraldamisel lähtume Vabariigi Valitsuse juhistest, et avalikel üritustel tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Erandiks on alla 12-aastased lapsed ning inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud või kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega (vaegkuulja loeb ka vestluspartneri huultelt). Võimalikud on ka teised erandid, kuid need peavad olema väga selgelt põhjendatud.

Nõude täitmist jälgib sündmuse korraldaja. Ühekordseid maske saab osta saaliteenindajalt. Peame ürituste korraldamisel silmas parasjagu kehtivaid reegleid ja piiranguid ning palume publikul lähtuda kohapeal jagatavatest juhistest.

Püsime terved!

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus