Rahvusvaheline muusikapäev. EMTA sümfooniaorkestri avalik proov

01.10.2021 kell 12:00
Suur saal

Kavas katkendid Mozarti ooperist „Armastuse pärast aednikuneiu“ („La finta giardiniera“)
Lavastaja Marco Gandini (Itaalia)
Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi
Kunstnik Joel Väli (EKA)
Kostüümikunstnik Andreas Kübar (EKA)
Valguskunstnik Leon Augustin Allik
Dekoratsioon Gregor C. Reilson
Kontsertmeistrid Tiina Kärblane, Ene Rindesalu, Ave Wagner
Osades EMTA lauluüliõpilased Karl-Markus Kaiv, Triin-Eliis Süld, Katri Juss, Emily Ruus, Merit Kraav, Jakob Tomson, Yixuan Wang (külalisena Rahvusooperist Estonia)

TASUTA PILET FIENTAST

1775. aasta alguses Münchenis esietendunud Mozarti ooper „Armastuse pärast aednikuneiu“ („La finta giardiniera“) kuulub helilooja varajase ooperiloomingu hulka. Kahetsusväärselt vähetuntud itaaliakeelset koomilist ooperit saatis esietendusel küll tohutu menu, kuid paari mängukorra järel vajus teos unustusse. Mõned aastad hiljem tegi Mozart ooperist saksakeelse versiooni ning seda mängiti populaarse singspielina mitmel pool Saksamaal. Ooperi nõrgaks kohaks on peetud eeskätt keskpärase kirjandusliku tasemega libretot (autoriks ilmselt Giuseppe Petrosellini), milles on segunenud nii opera seriale kui ka opera buffale tunnuslikud jooned. Siiski on Mozart suutnud sellest välja tuua parima – siin on esimest korda märgata tema hilisematele ooperitele iseloomulikku tõsise ooperi elementide geniaalset ühendamist koomiliste ja paroodiliste situatsioonidega ning nii võib teost näha märgilise verstapostina helilooja küpse ja isikupärase stiili kujunemise teekonnal.

See on lugu markiis Violante Onestist, keda tema kallim krahv Belfiore suures armukadeduse hoos raskelt haavab ning mille peale Violante surnuks tunnistatakse. Krahvil aga õnnestub põgenema pääseda. Kuid saatus on Violante poolt ja aitab tal raskest haavast paraneda ning ellu jääda. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks, varjunimega Sandrina, ja läheb koos oma teenri Robertoga, kes omakorda nimetab end Sandrina sugulaseks Nardoks otsima krahv Belfioret, keda ta oma hinges ikka veel armastab.

Etendusest tervikuna on võimalik osa saada 3. oktoobril kell 17.00. Piletid on saadaval Fientas.

Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal. Päeva tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril. Eesti Muusikanõukogu korraldab sel puhul 2013. aastast tasuta kontsertide programmi, mille raames kõlab ühel päeval elav muusika üle terve Eesti. Kontsertidel saab vahetuid muusikaelamusi ja tutvustatakse muusikuid. Kontserdiprogramm kutsub märkama muusika rolli ja olulisust meie igapäevaelus. Muusika kõlab sel päeval kontserdisaalides Narvast Kuressaareni. Päevased sündmused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga, kus Kultuurkapital ja Muusikanõukogu tunnustavad muusikuid ning annavad üle preemiaid.

NB! Üritusel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Täpsem info: www.kul.ee/covid-tervisetoend. Peame sündmuste korraldamisel silmas parasjagu kehtivaid reegleid ja piiranguid.

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus