Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusika festival

Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia

Vytautas Barkauskas (1931–2020)

Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 op. 75

Allegro impetuoso

Andantino con grazia

Ottorino Respighi (1879–1936)

Sonaat viiulile ja klaverile h-moll (1916–17)

I Moderato

II Andante espressivo

III Allegro moderato ma energico

Erika Ieva Eriksonaitė (viiul)
Gabrielė Bekerytė (klaver)

Juhendaja prof Indrė Baikštytė 

Lissaboni Muusikakõrgkool

Pēteris Vasks (1946)

„Episodi e Canto Perpetuo“ (1985)

I Crescendo

II Misterioso

III Unisono

IV Burlesca I

V Monologhi

VI Burlesca II

VII Canto perpetuo

VIII Apogeo e Coda

Trio Perpétuo:

Filomena Andrade (viiul)

Leonor Moniz (tšello)

Manuel Prata (klaver)

Juhendaja prof Paulo Pacheco

Erika Ieva Eriksonaitė ja Gabrielė Bekerytė on koos mänginud alates 2020. aastast. Hetkel õpivad mõlemad esimest aastat Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris ning ühtaegu astuvad üles kontsertidel, festivalidel ja konkurssidel. Duo on võitnud esimese koha ja eripreemia XX rahvusvahelisel Leedu kammermuusika konkursil (2021). Eriksonaitė on mitmete kodu- ja välismaiste konkursside võitja ning Leedu riikliku sümfooniaorkestri liige. Bekerytė on lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia ning on samuti edukas konkursside võitja ja festivalidel osaleja. 

Trio Perpétuo sai alguse Lissaboni Muusikakõrgkoolis prof Paulo Pacheco kammermuusika klassis 2021. aasta septembris. Varasemalt mitmetes teistes kammermuusika koosseisudes mänginud trio liikmete sihiks uues ansamblis on terviklik lähenemine klaveritrio repertuaarile, omandades samal ajal erinevaid vahendeid ning strateegiaid süvendamaks teadmisi ning kunstilist pädevust. Kõik interpreedid on osalenud solistidena erinevatel konkurssidel, osalenud mainekate orkestrite töös ning teinud koostööd nimekate muusikutega.

Rahvusvahelise üliõpilaste kammermuusika festivali ajaloost

Rahvusvahelisel üliõpilaste kammermuusika festivalil on märkimisväärselt pikk ja rikas ajalugu. Festival sai alguse 1966. aastal, kui tolleaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilaste teadusliku ühingu initsiatiivil peeti Tõravere observatooriumis klaveritriode konkurss. Külalistena olid osalema kutsutud Läti, Valgevene ja Moldaavia muusikakõrgkoolide tudengid. Et vältida konkursiga kaasnevaid esinemispingeid, kujunes sellest konkursist prof Villem Reimanni algatusel välja Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide vaheline kammemuusikafestival. Esimest korda toimus see 1975. aastal Tallinnas ning sellest võtsid Balti riikide kõrval osa ka Moskva Gnessinite nim Muusikapedagoogilise Instituudi tudengid. Järgnevalt peeti samalaadseid kokkusaamisi kahe aastakümne vältel mõningaste vaheaegadega Tallinnas, Riias ja Vilniuses. 1990. aastate algul pärast piiride avanemist liikus festival edasi Euroopasse: aastal 1993 toimus festival Helsingis, 1995 Berliinis, 1998 Stockholmis ja 2009 Stuttgardis. Alates 1995. aastast on festivali programmis peale kontsertide ka kammermuusika meistrikursused. Lisaks Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide tudengitele, kes on osalenud kõikidel festivalidel, on üliõpilasi ja õppejõude läbi aegade olnud ka mitmetest teistest riikidest – Soomest, Rootsist, Norrast, Austriast, Itaaliast, Šveitsist, Saksamaalt ja Venemaalt.

Üliõpilaste kammermuusika festivali põhiideeks ning ühtlasi ka omapäraks on anda noortele interpreetidele võimalus esineda konkurentsivabas, sõbralikus ja rahulikus õhkkonnas. Veatu ning ülikõrge tasemega esituse kõrval on olulisem koosmusitseerimise rõõm ja ansamblimäng, millel on tegelikult ühe noore muusiku kasvamisel ja arenemisel oluline roll. Tulevase muusiku instrumentaalsed, pedagoogilised ning sotsiaalsed oskused arenevad suurel määral teiste instrumentalistidega lävides. Sestap võib ansamblimängu käsitleda kui professionaalse koostöö metafoori. Tudengite kammermuusika festival on eelkõige õppimise koht nii tudengitele, kes lisaks esinemisele oma ansamblimänguoskusi ka meistrikursustel täiendavad, kui ka pedagoogidele, kel avaneb võimalus omavahel erialaseid kogemusi ja arvamusi vahetada. Laiemas plaanis on võõrustajatel hindamatu võimalus oma kooli, riiki ja kammermuusika kultuuri tutvustada. Festivali kontsertide kavas on alati olnud olulisel kohal osalejariikide heliloojate looming, samuti Viini klassikute ja romantikute teosed ning nüüdismuusika. Seega pakub festival hindamatut võimalust tutvuda erinevate maade muusikute ja heliloominguga.

Sündmuse korraldajad: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus ning Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsioon