Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusika festival

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Erkki-Sven Tüür (1959)

„Arhitektoonika VII“ (1992)

Maria Elonen (flööt)

Anni Ritson (bassklarnet)

Susanna Liisa Onoper (klaver)

Juhendaja Nata-Ly Sakkos

Béla Bartók (1881–1945)

„Kontrastid“ (1938)

Aleksandra Serebrjakova (viiul)

Vittoria Ecclesia (klarnet)

Medeinė Mickevičiūtė (klaver)

Juhendaja Marje Lohuaru

Guildhalli Muusika- ja Teatrikool

György Kurtág (1926)

„Hommage à Robert Schumann“ op. 15d

I Vivo („Kapellmeister Johannes Kreisler’s Curious Pirouettes“)

II Molto semplice, piano e legato („Eusebius: the delimited circle is pure“)

III Feroce, agitato („…and again Florestan’s lips tremble painfully“)

IV Calmo scorrevole („I was a cloud, now the sun is shining“)

V Presto („In the night“)

VI Adagio poco andante („Farewell: ‘Meister Raro encounters Guillaume de Machaut’“)

Jean Françaix (1912–1997)

Trio klarnetile, vioolale ja klaverile (1990)

I Preludio: Largo

II Allegrissimo

III Scherzando

IV Largo

V Presto

Jonathan Willett (klarnet)

Simon Philip-Mckenzie (vioola)

Ke Ma (klaver)

Jāzeps Vītolsi nimeline Läti Muusikaakadeemia

Jānis Mediņš (1890–1966)

Improvisatsioon keelpillikvartetile

César Franck (1822–1890)

Klaverikvintett f-moll (1879)

I Molto moderato quasi lento – Allegro

II Lento con molto sentimento

III Allegro non troppo ma con fuoco

Arta Lipora (viiul)
Gunārs Mūrnieks (viiul)
Amanda Rupeika (vioola)
Klāvs Jankevics (tšello)
Kārlis Bukovskis (klaver)

Juhendajad Herta Hansena ja Jānis Maļeckis

Kurtág Trio on hiljuti tegevust alustanud ansambel koosseisus Ke Ma (klaver), Simon McKenzie (vioola) ja Jonathan Willet (klarnet), kelle teed ristusid Guildhalli Muusika- ja Teatrikooli magistrantuuris. Kurtág Trio eesmärgiks on tuua publikuni vähem tuntud teoseid ning laiendada sellisele pillide kooslusele mõeldud repertuaari kättesaadavust. Lühikese tegutsemisaja jooksul on trio juba jõudnud esitada Robert Schumanni, Carl Reinecke, György Kurtági, Dmitri Šostakovitši muusikat ning astuda üles St John Smithi väljakul Londonis.

Keelpillikvartett Amicorum sündis 2017. aastal, kui Gunārs Mūrnieks (viiul), Arta Lipora (viiul), Amanda Rupeika (vioola) ja Klāvs Jankevics (tšello) alustasid õpinguid Jāzeps Vītolsi nimelises Läti Muusikaakadeemias. Noortest muusikutest moodustunud kvartett tegutseb siiani Sanita Zarina juhendamisel. Ansambli liikmed on väga andekad ja motiveeritud interpreedid, kes on osalenud nii üksi kui ka kammerkoosseisuna erinevatel festivalidel, meistrikursustel ja konkurssidel üle Euroopa. Kvarteti eesmärgiks ja ambitsiooniks on edendada Baltimaade heliloojate muusika levikut, keskendudes eelkõige läti heliloomingule. Erilist huvi pakub Amicorumile nüüdismuusika ning selle tutvustamine laiemale publikule. 

Kārlis Bukovskis õpib klaverit Jāzeps Vītolsi nimelises Läti Muusikaakadeemias prof Juris Kalnciemsi juures. Ta on esinenud kontsertidel ja festivalidel Lätis, Leedus, Gruusias, Venemaal ja Usbekistanis. Bukovskis on pälvinud auhinnalisi kohti erinevatel konkurssidel ning saanud Läti Vabariigi kultuuriministeeriumi preemia aastatel 2015 ja 2016. Tema repertuaari kuuluvad muuhulgas Liszti looming ning Griegi, Tšaikovski ja Rahmaninovi klaverikontserdid. Bukovskis on osa võtnud teiste seas Eliso Virsaladze ja Leiv Ove Andsnesi meistriklassidest.

Rahvusvahelise üliõpilaste kammermuusika festivali ajaloost

Rahvusvahelisel üliõpilaste kammermuusika festivalil on märkimisväärselt pikk ja rikas ajalugu. Festival sai alguse 1966. aastal, kui tolleaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilaste teadusliku ühingu initsiatiivil peeti Tõravere observatooriumis klaveritriode konkurss. Külalistena olid osalema kutsutud Läti, Valgevene ja Moldaavia muusikakõrgkoolide tudengid. Et vältida konkursiga kaasnevaid esinemispingeid, kujunes sellest konkursist prof Villem Reimanni algatusel välja Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide vaheline kammemuusikafestival. Esimest korda toimus see 1975. aastal Tallinnas ning sellest võtsid Balti riikide kõrval osa ka Moskva Gnessinite nim Muusikapedagoogilise Instituudi tudengid. Järgnevalt peeti samalaadseid kokkusaamisi kahe aastakümne vältel mõningaste vaheaegadega Tallinnas, Riias ja Vilniuses. 1990. aastate algul pärast piiride avanemist liikus festival edasi Euroopasse: aastal 1993 toimus festival Helsingis, 1995 Berliinis, 1998 Stockholmis ja 2009 Stuttgardis. Alates 1995. aastast on festivali programmis peale kontsertide ka kammermuusika meistrikursused. Lisaks Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide tudengitele, kes on osalenud kõikidel festivalidel, on üliõpilasi ja õppejõude läbi aegade olnud ka mitmetest teistest riikidest – Soomest, Rootsist, Norrast, Austriast, Itaaliast, Šveitsist, Saksamaalt ja Venemaalt.

Üliõpilaste kammermuusika festivali põhiideeks ning ühtlasi ka omapäraks on anda noortele interpreetidele võimalus esineda konkurentsivabas, sõbralikus ja rahulikus õhkkonnas. Veatu ning ülikõrge tasemega esituse kõrval on olulisem koosmusitseerimise rõõm ja ansamblimäng, millel on tegelikult ühe noore muusiku kasvamisel ja arenemisel oluline roll. Tulevase muusiku instrumentaalsed, pedagoogilised ning sotsiaalsed oskused arenevad suurel määral teiste instrumentalistidega lävides. Sestap võib ansamblimängu käsitleda kui professionaalse koostöö metafoori. Tudengite kammermuusika festival on eelkõige õppimise koht nii tudengitele, kes lisaks esinemisele oma ansamblimänguoskusi ka meistrikursustel täiendavad, kui ka pedagoogidele, kel avaneb võimalus omavahel erialaseid kogemusi ja arvamusi vahetada. Laiemas plaanis on võõrustajatel hindamatu võimalus oma kooli, riiki ja kammermuusika kultuuri tutvustada. Festivali kontsertide kavas on alati olnud olulisel kohal osalejariikide heliloojate looming, samuti Viini klassikute ja romantikute teosed ning nüüdismuusika. Seega pakub festival hindamatut võimalust tutvuda erinevate maade muusikute ja heliloominguga.

Sündmuse korraldajad: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus ning Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsioon