Sada suures saalis

KAVAS: 

Igor Stravinski (1882–1971)
„Puhkpillide sümfooniad“ (1920/1947)

Igor Stravinski
Kontsert klaverile ja puhkpillidele (1924/1950)
I Largo. Allegro. Piu mosso. Maestoso
II Largo. Piu mosso. Tempo primo
III Allegro. Agitato. Lento. Stringendo

solist Johan Randvere

VAHEAEG

John Adams (s. 1947)
„Grand Pianola Music“ (1982)
I Part 1A
II Part 1B
III On The Dominant Divide

solistid Anna Smirnova (klaver), Kristjan Veermäe (klaver)

Johan Randvere alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis Merike Kapi klassis ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Marja Jürissoni ja prof Ivari Ilja juhendamisel. Aastal 2016 lõpetas ta EMTA magistrantuuri prof Ilja klaveriklassis. Õpingute raames täiendas ta end Milano Verdi Konservatooriumis aastatel 2012–2015 prof Valerio Premuroso käe all. Hetkel jätkab Randvere haridusteed EMTA doktorantuuris. 

Randvere on pälvinud preemiaid erinevatel konkurssidel, teiste seas „Klaviermusik“ Vilniuses (I koht, 2008), „Con Brio 2008“ konkurss (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), noorte muusikute konkurss Catanias (I koht ja grand prix, 2012) ja „Luciano Luciani“ konkurss (III koht, 2013), pianistide konkurss „Coop“ (II koht, 2013), konkurss „Andrea Baldi“ (I koht ja grand prix, 2014), „Con Brio 2010“ konkurss (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessions´i eripreemia), telekonkurss „Klassikatähed 2013“ (finalist), VIII Eesti Pianistide konkurss (II koht, 2014). Talle on omistatud Muusikute Fondi PLMF „Noor muusik 2014“ preemia ning Artur Lemba stipendium 2019. aastal.

Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, Venemaal, Soomes, USA-s, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailma lavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia suur saal, Kaunase Filharmoonia suur saal, Milano Puccini saal ja Moskva Konservatooriumi suur saal. 

Ta on solistina esinenud Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise, Valgevene Raadio ja EMTA Sümfooniaorkestri ees ning teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt.

Randvere kuulub muuhulgas ka Eesti Klaveriorkestri ning vanamuusikaansambli Heinavanker koosseisu.

Anna Smirnova alustas klaveriõpinguid Narva Muusikakoolis ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Martti Raide õpilasena. Seejärel astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus tema juhendajaks oli Sten Lassmann. 2016. aastal omandas ta magistrikraadi klaveri erialal ning 2019. aastal teise magistrikraadi cum laude kammermuusika erialal Marrit Gerretz-Traksmanni käe all. Õpingute jooksul on ta soleerinud Tallinna Noorte Sümfooniaorkestri ja EMTA sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud edukalt erinevatel konkurssidel Eestis ja välismaal ning seda nii solisti kui ka kammermuusikuna. Hiljuti võitis ta I koha EMTA kammermuusika konkursil duos klarnetimängija Paolo Pellegriniga. Smirnova on osa võtnud paljudest meistrikursustest nii Eesti kui ka välismaa tunnustatud professorite juhendamisel.

Kristjan Veermäe alustas muusikuteed Rakvere Muusikakoolis Ruth Patuse klaveriklassis. Pärast Tallinna Rahvusvahelise Noore Muusiku konkursi finaali pääsemist 2004. aastal asus ta õppima Tallinna Muusikakeskkooli Ada Kuuseoksa klaveriklassi. Seejärel omandas ta magistrikraadi EMTA-s klaveri erialal Irina Zahharenkova ja Marko Martini käe all. Magistriõppe esimesel aastal täiendas ta end Erasmus+ programmi raames Saksamaal Stuttgardi Muusika- ja Lavakunsti Ülikoolis professor Thomas Helli klaveriklassis. Veermäe omandas 2018. aastal teise magistrikraadi kammermuusika erialal prof Natalia Sakkose juhendamisel. Hetkel töötab ta Vanalinna Hariduskolleegiumis klaveriõpetajana.

Veermäe on olnud edukas konkurssidel Eestis, Lätis, Leedus ja Austrias. Samuti on ta võtnud osa Pascal Rogé, Arbo Valdma, Dmitri Aleksejevi, Oleg Manturi, Walter Blankenheimi, Hui-Ying Liu-Tawaststjerna jt meistriklassidest. Veermäe on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Risto Joost, Toomas Vavilov ja Toivo Peäske ning soleerinud TMKK sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ees. Samuti on ta mänginud ERSO-s ja EMTA sümfooniaorkestris Olari Eltsi ja Paul Mäe käe all. Veermäe on muusikuna mitmekülgne – ta on õppinud lisaks klaverile ka klavessiini Kristiina Are, orelit Ene Salumäe ja dirigeerimist prof Ants Sootsi juhendamisel.

Toomas Vavilov on lõpetanud klarneti erialal Tallinna Muusikakeskkooli Ülo Üksiku õpilasena (1988) ning Eesti Muusikaakadeemia Hannes Altrovi klarnetiklassis (1992). Samas koolis on ta Jüri Alperteni juhendamisel õppinud ka orkestridirigeerimist (1998). Dirigendina on Vavilov end täiendanud Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, klarnetistina osalenud Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko meistriklassides. Vavilov võitis 1990. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursi ning taaselustas 2008. aastal sama konkursi traditsiooni. Aastatel 1988–2010 töötas Vavilov klarnetistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, olles 2004–2006 ühtlasi ka ERSO teine dirigent. Aastatel 2006–2007 oli Vavilov Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on juhatanud Eesti orkestreid ning töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio kooriga. Klarnetistina on ta andnud kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias ja mujal. Samuti on ta aastaid juhendanud puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriidesse. Talle on kirjutanud klarnetiteoseid mitmed eesti heliloojad, nende seas Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro. Samuti on Vavilov salvestanud helitöid Eesti Raadiole ning mitmele CD-le, sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile. 2001. aastal pälvis Toomas Vavilov Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi. Toomas Vavilov on EMTA klarnetiprofessor ning üks EMTA sümfooniaorkestri dirigentidest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid nagu Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Eri Klas, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost ja Erki Pehk. Musitseeritud on ka välisdirigentide Michel Tabachniku (Šveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all.

Ühel hooajal toob orkester publiku ette keskmiselt seitse kava. Korraldatakse koostöökontserte Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, neist mitmeid on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi, ning Eesti suurima kontserdiagnetuuriga Eesti Kontsert. Heaks traditsiooniks on saanud orkestri igakevadised uudisloomingu kontserdid Tallinna Metodisti kirikus.

EMTA SO on saanud tunnustust kontsertreisidel Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kolmel korral (2002, 2005 ja 2016) on orkester esinenud Berliinis toimuval festivalil Young Euro Classic, kust kahel korral on koju toodud uudisloomingu preemia: 2005. aastal Ülo Kriguli teosega „JenZeits“ ning 2016. aastal Liisa Hirschi teosega „Mechanics of Flying“. 2009. aastal oli EMTA SO Läänemere-äärsete maade muusikaakadeemiate ühenduse (ABAM) orkestriakadeemia baasorkester. 2010. aastal kandis EMTA SO esimesena Eestis ette Krzysztof Penderecki teosed „Concerto grosso“ ja „Ciaccona“ – viimase neist helilooja enda dirigeerimisel. EMTA SO oli 2017. aasta noorte laulupeo baasorkester ning on ka 2019. aasta suvel toimuva üldlaulupeo teise päeva kontserdi baasorkester.

Orkestriga töötavad regulaarselt väljapaistvad muusikud Andres Kaljuste, prof Toomas Vavilov ja prof Paul Mägi (peadirigent).

Kontserdisari „Sada suures saalis“

Sada aastat tagasi pandi alus eesti professionaalsele muusikaharidusele. Naljatledes võib öelda, et sada aastat on oodatud ka väärilist kontserdisaali, kus kuulajatele kõrgel tasemel kvaliteetseid muusikaelamusi pakkuda. EMTA kauaoodatud kontserdi- ja teatrimaja valmimisega on see unistus täitunud ning uue hoone südameks olev suur saal, mis mahutab korraga ligi 500 kuulajat, pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi. Lisaks EMTA 100 juubelisündmustele käivitub käesoleval hooajal kontserdisari „Sada suures saalis“, mis oma mitmekülgsete kontsertidega publikule uut kontserdisaali tutvustab. Juubeliaastale vääriliselt on uue kontserdisarja esinejateks eesti tippmuusikud, EMTA üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt.

„Sada suures saalis“ – kõrgetasemelise muusikaprogrammiga kontserdisari Tallinna südalinna moodsaimas kontserdimajas!

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus