„Ukrainas sündinud muusika”

Kavas:

Yurii Shevchenko (1953–2022)
Parafraas Ukraina hümni teemal „Ми є“
EMTA sinfonietta

Rostyslav Demchyshyn (1948)
Klarnetikontsert
I „Dreams“
III „The Pulse of Life“
Alexander Avramenko (klarnet)

Konstantyn Dankevych (1905–1984)
Maksym Kryvonosi aaria ooperist „Bohdan Khmelnytskyi“
Pavlo Balakin (bass)

Mykola Lysenko (1842–1912)
„Пісня Наталки“ ooperist „Natalka Poltavka“
Elena Brazhnyk (sopran)

 Valentyn Silvestrov (1937)
„Silent Music“ (2002)
II „Evening serenade“
EMTA sinfonietta

 Arvo Pärt (1935)
„Da pacem Domine“ (2004/2006)

Anatoliy Kos-Anatolsky (1909–1983)
„Ой ти, дівчино… “
Pavlo Balakin (bass)

Myroslav Skoryk (1938–2020)
„Diptych“ (1993)

George Gershwin (1898–1937)
„Summertime“ ooperist „Porgy and Bess“
Elena Brazhnyk (sopran)

Eduardo di Capua (1865–1917)
„O sole mio“ (1898)
Heldur Harry Põlda (tenor)

Oleksandr Kozarenko (1963–2023)
„Sinfonia estravaganza“

Nina Andrijevs’ka (1927–2014)
„Якби я вміла вишивать“
Elena Brazhnyk (sopran)

Fedir Nadenenko (1902–1963)
„Місяць на небі“
Elena Brazhnyk (sopran)
Pavlo Balakin (bass)

Heino Eller (1887–1970)
„Kodumaine viis“ (1953)

Myroslav Skoryk 
„Meloodia“
Elena Brazhnyk (sopran)

Kontserdil „Ukrainas sündinud muusika” kõlavad peamiselt Ukraina heliloojate tuntud, kuid ka seni avastamata teosed, mis on inspireeritud selle maa rikkalikust kultuurist ja traditsioonidest. Lisaks Ukraina heliloojate muusikale saab kuulda tuntud teoseid heliloojatelt Gershwin ja Capua – teoseid, mis on loodud Ukrainas viibides või Ukraina rahvamuusika ainetel ning peidavad endas Ukraina rahvamuusika motiive.

Elena Brazhnyk on õppinud koorijuhtimist Kiievi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis (2002–2007, Mahrlevki ja Kretško klass) ja laulmist Ukraina Tšaikovski nimelises Muusikaakadeemias (2007–2012, Mirošnõtšnko ja Semenenko klass). Õpingute ajal tegi ta oma ooperidebüüdi Marfa rolliga Rimski-Korsakovi ooperist „Tsaari mõrsja“. Ta on täiendanud end Vilma Vernocchi meistriklassis. 2016. aastal debüteeris Brazhnyk Rahvusooperis Estonia Gilda rolliga Verdi „Rigolettos“. Tema repertuaari kuuluvad veel Marfa (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Violetta (Verdi „La traviata“), Gilda (Verdi „Rigoletto“), Jeanne (Verdi „Jeanne d’Arc“), Micaëla (Bizet’ „Carmen“), Krahvinna (Mozarti „Figaro pulm“), Pamina (Mozarti „Võluflööt“), Yniold (Debussy „Pelléas ja Mélisande“) ja Norina (Donizetti „Don Pasquale“). Alates 2022. aasta juulist on ta Rahvusooper Estonia solist. Brazhnyk on Klaudia Taevi nimelise konkursi finalist (2015), Harjumaa teatripreemia laureaat (2024) ja SEB publikupreemia võitja (2024).

Heldur Harry Põlda õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kooridirigeerimise erialal (õp Hirvo Surva) ja 2019. aasta sügisel lõpetas bakalaureuseõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakooli ooperilaulu erialal õp David Pollardi ja Ruby Philogene lauluklassis. Heldur Harry tegi oma lavadebüüdi 8-aastaselt Rahvusooperis Estonia. Tänaseks on noormehe repertuaaris mitmeid ooperi- ja muusikalirolle. 2019. aasta alguses astus ta Tony rollis lavale Rahvusooper Estonia lavastuses „West Side Story“ ning sama aasta augustist alustas stipendiaadina solistitööd. Alates 2021. aasta sügisest jätkab Põlda solistina, kehastades erinevaid rolle, sealhulgas Pelléas („Pelléas ja Mélisande”), Alfredo („La Traviata”), Camille („Lõbus lesk“), Tybalt („Romeo ja Julia“), Orpheus („Orpheus põrgus”) ning Tamino („Võluflööt“). Benjamin Britteni kammerooperi „Kruvipööre“ peaosa eest pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia (2008), samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010) ja pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Otsa Fondi stipendiumi (2013). 2022. aastal pälvis noor tenor Zagrebis toimunud 29. Lions European Thomas Kuti nimelisel võistlusel teise koha.

Pavlo Balakin on silmapaistev Ukraina päritolu bass, kes alustas muusikukarjääri Donetski Muusikaakadeemias, kus ta õppis jazzsaksofoni. Hiljem suundus ta ooperilaulu juurde, õppides Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mati Palmi käe all ning täiendas end mitmete tunnustatud õpetajate juhendamisel. 2002–2008 laulis ta Ukraina Rahvusooperi kooris, enne kui liitus 2008. aastal Rahvusooper Estonia kooriga, kus ta tõusis 2013. aastal solistiks. Balakini rahvusvaheline karjäär sai alguse 2016. aastal, kui ta debüteeris Itaalias Teatro Massimo di Palermos Verdi „Attila“ nimirollis. Järgnevatel aastatel on ta esinenud olulistes rollides mitmes Euroopa ooperimajas, sealhulgas Verdi „Attila“ ja Wagneri „Tannhäuseri“ lavastustes Itaalia Teatro La Fenices ning mitmetes rollides Eesti Rahvusooperis. Tema repertuaaris on ka mitmed oratooriumi- ja kammermuusikateosed. 2013. aastal pälvis ta Eesti teatri Kristallkingakese auhinna Mefisto rolli küpse tõlgendamise eest Gounod’ „Faustis”.

Alexander Avramenko töötab aastast 2017 Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris, kus ta on klarnetirühma abikontsertmeister. Enne Eestisse elama asumist oli Alexander klarnetiõpetaja Glieri nimelises Kiievi muusikainstituudis (2006–2017). Aastast 2009 on ta Ukraina rahvusorkestri solist ning 2001–2017 oli ta Ukraina Muusikaakadeemia ooperistuudio solist. Avramenko on võitnud auhindu erinevatelt konkurssidelt: Ukraina Tšaikovksi nimelise Muusikaakadeemia üleriiklik konkurss aastal 2010 (I koht); Lvivi rahvusvaheline puupuhkpillide konkurss (II koht aastal 2009 ja III koht aastal 2003); rahvusvaheline konkurss „Bydgoszcz Musical Impressions“ Poolas (Grand Prix, 2007) ning rahvusvaheline konkurss „Art 21. Century“ Ukrainas (I koht, 2003). Alexander õppis aastatel 2002 2007 Ukraina Tšaikovski nimelises Muusikaakadeemias ning 1998–2002 Glieri nimelises Kiievi muusikainstituudis. Tema juhendajad on olnud Patrick Messina, Michel Lethiec, Mozgovenko, Bezruchenko ja Jerome Julien Laferriere. Avramenko on andnud soolokontserte peale Amsterdami Concertgebow veel Barcelonas, Zaragozas ja San Sebastianis.

Aleksandr Brazhnyk on alates 2024. aastast Vanemuise teatri koosseisuline dirigent. Aastatel 2021–2024 oli ta Vanemuise ooperikoori peakoormeister. Ta on lõpetanud Revutski nimelise Tšernigivi muusikakooli koorijuhi erialal (2003), lisaks täiendanud end magistrantuuris koorijuhi ja laulja-pedagoogina Tšaikovski nimelises Ukraina Muusikaakadeemias (2003–2008). Aastal 2020 omandas ta Paul Mägi juhendamisel orkestridirigeerimise magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Brazhnyk on osalenud Luigi Gaggero, Jorma Panula, Arvo Volmeri, Paul Mägi, Olari Eltsi jpt meistriklassides. Samuti on ta seisnud dirigendina mitmete orkestrite eest, nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Kiievi Sümfooniaorkester ja MAV Sümfooniaorkester. Ta on olnud Ukraina Raadio juures tegutseva Maiboroda nimelise akadeemilise koori koormeister (2009–2010) ja Ukraina akadeemilise folkloor-etnograafilise ansambli „Kalina” dirigent ja peakoormeister (2010–2014), samuti kooriartist Rahvusooperis Estonia (2014–2021), kus esitas muuhulgas José Cura dirigeerimisel Sidi rolli Puccini ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest”. Vanemuises on Brazhnyk dirigeerinud Kaumanni ooperit „Kaubamaja“ (2022) ning Tšaikovski balletti „Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“ (2022), lisaks olnud dirigendi assistent Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde“ (2022) väljatoomisel ja juhatanud Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontserti 2023.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) sinfonietta on projektipõhine kammerorkester, mille koosseis varieerub vastavalt repertuaarile. Pillimängijate tuumiku moodustavad valdavalt EMTA vilistlased, kuid võimalusel on orkestritöösse kaasatud ka silmapaistvamad üliõpilased. Sinfonietta osaleb dirigeerimise eriala üliõpilaste koolitamisel, pakkudes tulevastele dirigentidele praktikavõimalust orkestrijuhatamisel. Samuti osaleb sinfonietta kompositsiooni eriala tudengite uudisloomingu ettekannetel ning muus EMTA kontserttegevuses, sageli koos EMTA koori- ning koorijuhtidega ning on kaastegev ka dirigeerimiseksamitel.

Kontsert on koostöös Ukraina suursaatkonnaga

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus