Akadeemia koolikontsert

Carl Orffi muinasjutuline ooper „Kuu“

Kuu valgustab üht maakera külge, kuid teine jääb täiesti pimedaks. Ühel õhtul avastavad neli vanderselli maakera pimedalt poolt, et kuu on puu külge seotud. Kõhklemata varastavad nad selle oma küla valgustamiseks.

Aastaid hiljem, kui igaüks neist sureb, maetakse veerandosa kuust koos nendega ja saadetakse allilma. Ühel päeval särab jälle täiskuu ja selle valgus täidab hauataguse maailma, äratades vandersellid. 

Kuuldes allilmast kostuvaid hääli, saabub Püha Peetrus, et asjad korda seada. Selle asemel annab ta järele teispoolsuse kiusatustele ja asub koos surnutega lõbutsema. Lõpuks tuleb ta mõistusele, saadab surnud tagasi oma haudadesse ja viib kuu taevasse, kus see valgustab kogu maailma.

***

Muusikas on kasutatud Orffi pedagoogika elemente ning allilma stseenid viivad kuulaja „Carmina Burana“ „Kõrtsi“ stseenidesse. Külaelanike esituses kõlab hulgaliselt elavat tantsumuusikat ja populaarseid laule, orkestreerituna täisromantilisele orkestrile ja suurele löökpillide sektsioonile. 

Carl Orff: „Võtsin ooperi libreto kirjutamisel eeskujuks Wilhelm ja Jakob Grimmi kogutud ja avaldatud raamatud „Grimmide muinasjutud“. See on sügavamõtteline tähendamissõna inimeste tühisusest, kes üritavad hävitada maailmakorda, aga ka mõistujutt turvalisusest, mida see kord on mõeldud neile looma.“

Toomas Kapten on tunnustatud eesti dirigent ning pedagoog. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning õppinud samas ka kompositsiooni. Aastatel 1976–1981 õppis Kapten koorijuhtimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Kuno Arengu juhendamisel ja orkestridirigeerimist Roman Matsovi klassis. Aastatel 1981–1983 jätkas ta õpinguid Leningradi Konservatooriumi assistentuuris koorijuhtimise erialal Jelizaveta Kudrjavtseva ning aastast 1985 orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal Aleksander Dmitrijevi juhendamisel. Aastatel 1983–1987 töötas Toomas Kapten Vanemuise teatri dirigendina (peadirigent 1985–1987). 1986. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimise ja orkestridirigeerimise õppejõuna. 1988. aastast on Kapten viinud läbi dirigeerimise meistrikursusi mitmes linnas, sh Stockholmis, Göteborgis, Strasbourgis, Bremenis, Prahas ja Hannoveris.

Toomas Kapten on juhatanud Eesti Televisiooni ja Raadio segakoori (1987–1995, 1990–1995 segakoori peadirigent), Tallinna Kammerkoori (1978–1983 ja 1987–1989) ja sümfoniettorkestrit Tallinna Noortefilharmoonia (1988–1995). Aastatel 1987–2006 oli Kapten Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri dirigent, aastast 1991 ühtlasi Soomes Lõuna-Karjala piirkonna koorimuusika kunstiline juht, kammerkoori Cantus Saimaa ja Lõuna-Karjala Klassikakoori ning aastast 1996 Rootsis Bergslagens Kammarsymfonikeri ja Stockholmi orkestri Filialen peadirigent. Toomas Kapten on teinud koostööd ka Hiina Rahvusliku Sümfooniaorkestri ja Plzeňi Raadio Sümfooniaorkestriga ning juhatanud kõiki kutselisi eesti orkestreid. Kapten on salvestanud 22 sümfoonilise muusika CD-d ja juhatanud üle 300 esiettekande. Ta on pälvinud Eesti teatri auhinna järgnevate ooperite ettekannete eest: Raimo Kangro „Ohver“ (1984), Juri Faliku „Les Fourberies de Scapin“ (1985), Gian Carlo Menotti „Konsul“ (1986) ja Carl Orffi „Der Mond“ (1987).

Thomas Wiedenhofer on laulupedagoog ja lavastaja Saksamaalt ning viimase 15 aasta jooksul ka EMTA ooperistuudio külalisprofessor. Sel perioodil on tema käe all valminud 12 lavastust ning õpetust saanud mitukümmend noort lauljat. EMTAs on Wiedenhofer lavastanud järgmised teosed: von Suppé’„Kümme neidu ja ei ühtegi meest“ (1988), Offenbachi „Pitzelbergide salong“ (1999), Menotti „Telefon“ (2000), Pergolesi „Teenija-käskijanna“ (2001), Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ (2001), Donizetti „Armujook“ (koostöös teatriga Vanemuine, 2002), Humperdincki „Hansuke ja Greteke“ (koostöös Nukuteatriga, 2004), Mozarti „Võluflööt“ (2005) ja „Teeseldud lihtsameelsus“ (2006), Isouardi „Loteriipilet“ ja „Randevuu“ (2008), Mozarti „Armastuse pärast aednikuneiu“ (2009), Mederi „Kindlameelne Argenia“ (2011) ja Rossini „Siidiredel“ (2013). Lisaks ooperistuudio töödele on Thomas Wiedenhofer olnud 2005. aastal üks Kiidi kultuuripäevade kunstilistest juhtidest ja lavastanud Kiidi turismitalus Carl Orffi ooperi „Kuu“, teatris Vanemuine Donizetti ooperi „Armujook“ (2002) ning  Kálmáni opereti „Krahvinna Mariza“ (2004). 2008. aastal tõi ta välja Urmas Sisaski „Jõuluoratooriumi“, mis kanti ette Baselis, Müllheimis ja Mulhouses, lisaks koostöös Opera Vetoga Wolf-Ferrari „Susanna saladuse“ ja Menotti ooperi „Amahl and the night visitors“.

Wiedenhofer on töötanud Müncheni, Hamburgi ja Berliini ooperiteatri solistina. Tema repertuaari on kuulunud Bartolo ja Basilio rollid Rossini ooperis „Sevilla habemeajaja“, apteeker Donizetti ooperis „Öökelluke“, Leporello ja Komtuur Mozarti ooperis „Don Giovanni“, Don Alfonso Mozarti ooperis „Nii teevad kõik naised“, Sarastro Mozarti ooperis „Võluflööt“, Musiklehrer Richard Straussi ooperis „Ariadne Naxosel“, Daland Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“, Rocco Beethoveni ooperis „Fidelio“ jt. Thomas Wiedenhofer on õppinud Carl Orffi käe all heliloomingut ja Leonard Bernsteini juures dirigeerimist, töötanud professorina Baseli Akadeemias, juhatanud mitut koori ning andnud meistrikursusi. 

Kõigil vähemalt 12-aastastel külalistel on kohustuslik kanda maski.

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus