Crossing Cultures. Eesti-Leedu keeltesild

Kavas:

Vaclovas Paketūras (1928–2018)
„Suvehommik“ („Vasaros rytą“, 1970) kanklės’ele
Kristi Mühling

Alfonsas Mikulskis (1909–1983)
„Metsa idüll – Leedu mets“
(„Girios idilija – Lietuvos giružė“, 1970–1983) kanklės’ele

Vytautas Germanavičius (1969)
„Magnooliaõite sadu“ („Sningant magnolijų žiedais“, 2007) kanklės’ele
Aistė Bružaitė

Šarūnas Nakas (1962)
„Vaikus ja peegel“ („Tyla ir veidrodis“, 2022) kanklės’ele ja kandlele
Aistė Bružaitė ja Kristi Mühling

Malle Maltis (1977)
Kaks osa tsüklist „Tulehoidja“ (2022) kandlele
„Pill oll’ helle“
Paula Linde

„Meil aiaäärne tänavas“
Emma Loona Mängli

Jonas Paulikas (1944)
„Süit kanklės’ele“ („Siuita kanklėms“, 1981)
(seade kanneldele Kristi Mühling)
„Sanskriti kaja“ („Sanskrito aidas“)
„Baltlased“ („Baltai“)
„Rasa pidustused (Jaanipäev)“ („Rasos šventė“)
Paula Linde, Emma Loona Mängli ja Kristi Mühling

Vaida Striaupaitė-Beinarienė (1977)
„Väike õunapuu“ („Obelėla“, 2010/2024 kanklės’ele)
(kannelde versiooni esiettekanne)
Aistė Bružaitė, Emma Loona Mängli,
Paula Linde ja Kristi Mühling

Kontserdisarja „Crossing Cultures“ kontserdi „Eesti-Leedu keeltesild“ keskmes on kaks väga sarnast keelpilli – eesti kromaatiline kannel ja leedu kanklés. Mõlemal instrumendil on sarnane ajalugu ja positsioon oma maa muusikaelus, kuid leidub erinevusi nii pilliehituses, kõla esteetikas kui ka mängutehnikas. Leedu kanklés sai professionaalse muusikaelu osaks mõnevõrra varem kui kromaatiline kannel Eestis – pill arendati välja 1930. aastatel ning jõudis Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia õppekavasse juba 1950. aastatel. Tänapäeval kuulub kanklés loomuliku osana Leedu muusikaellu ning sellel mängitakse erinevaid stiile alates pärimusmuusikast kaasaegse muusikani.

Leedu kandlemängija Aistė Bružaitė on olnud aktiivne nii Leedu kui ka välismaa muusikaelus juba üle aastakümne. Ta on laiendanud kandlemuusika repertuaari, osaledes erinevates projektides koos orkestrite ja ansamblitega ning võttes kandlemängijana vastu uusi väljakutseid ja mängutehnilisi uuendusi. Bružaitė on enda initsiatiivil esitanud mitmeid leedu heliloojate uudisteoseid ja on solistina üles astunud näiteks nii Leedu Rahvusorkestri kui ka Pihkva sümfooniaorkestri ees. Lisaks on ta koostanud ning avaldanud kanklės’ele mõeldud uusimate heliteoste kogumiku „21. sajandi muusika soolokanklės’ele ja kanklės’e duole“. 2016. aastal salvestas ta koos Art Vio keelpillikvarteti ja Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia rahvapilliorkestriga Leedu Rahvusringhäälingu kontsertstuudios leedu heliloojate nüüdisloomingut.

Kristi Mühling on eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline ja nüüdismuusika. Ta esineb pidevalt solisti ja ansamblistina nii kodu- kui ka välismaal, on olnud paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja ning kuulub ansamblitesse Resonabilis (kannel, flööt, hääl, tšello) ja Una Corda (kannel, harf, klavessiin). Mühling on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kromaatilise kandle õpetuse alusepanija ning on töötanud samas õppejõuna alates kandle eriala asutamisest 2002. aastal. Ta on pühendunud eesti kromaatilise kandle kui mitmekülgsete võimalustega instrumendi tutvustamisele, arendamisele ja propageerimisele ning teeb pidevalt koostööd heliloojatega uue kandlerepertuaari loomiseks, muuhulgas on ta esitanud Mirjam Tally, Lauri Jõelehe, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannese, Malle Maltise, Märt-Matis Lille, Kristjan Kõrveri, John Buckley (Iirimaa) ja teiste heliloojate uudisteoseid. Lisaks ansamblitele Resonabilis ja Una Corda osaleb Mühling aktiivselt erinevates muusikalistes projektides. Ta on esinenud solistina koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja NYYD Ensemble’iga ning osa võtnud jazzmuusiku ja -helilooja Maria Fausti projektist Sacrum Facere.

Korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus