Crossing Cultures. „Eesti-Soome keeltesild”

Kavas:

Erkki Salmenhaara (1941–2002)
Ballaad (1981)
Elsa Virta (kannel)

Tauno Marttinen (1912–2008)
Prelüüd (1983)
Siiri Untinen (kantele)

René Eespere (1953)
„Evocatio“ (1996)
Rūta Zālīte (kokle)

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Tšellosüit nr 2 d-moll BWV 1008
III Courante
IV Sarabande
VII Gigue
Emma Loona Mängli (kannel)

Claude Debussy (1862–1918)
„Kuuvalgus“ tsüklist „Bergamasque’i süit“ (1905)
Paula Linde (kannel)

Cecilia Damström (1988)
„Under Stjärnhimlen“ (2015)

Yuna Karachi (2004)
„Density Flow“ (2021)
Eija Kankaanranta (kantele)

Indre Ehrhardt (1975)
„Iso Vuorijärvi“ (2007)

Mirjam Tally (1976)
„I have seen seen“ (2005/2007)
Paulina Andrejeva ja Miia Polding (kandled)

Matti Kontio (1948–2017)
„Ikoon“ (1996)

Siiri Untinen, Rūta Zālīte, Elsa Virta, Paulina Andrejeva, Miia Polding, Paula Linde, Emma Loona Mängli, Eija Kankaanranta, Anna-Liisa Eller ja Kristi Mühling

Kontsert „Eesti-Soome keeltesild” keskmes on kaks sarnast keelpilli – eesti kromaatiline kannel ja soome kontsertkannel. Mõlemal instrumendil on sarnane ajalugu ja positsioon oma maa muusikaelus, kuid leidub ka erinevusi nii pilli konstruktsioonis, mängutehnikas kui kõlas. Soome kromaatiliste võimalustega kannel, soomekeelse nimetusega konserttikantele arendati välja 1920–1930ndatel aastatel pillimeister Paul Salmise poolt ja pill jõudis Sibeliuse Akadeemia klassikalise muusika õppekavasse 1987. aastal. Kannel kuulub loomuliku osana Soome muusikaellu ja sel esitatakse erinevaid muusikastiile alates pärimusmuusikast kaasaegsete kompositsioonideni.

Eija Kankaanranta on Soome kandlemängija kelle peamisteks tegevusvaldkondadeks on kaasaegne muusika ja improvisatsioon. Ta on teinud koostööd ja mänginud esiettekandeid heliloojatelt Timo Alakotila, Asta Hyvärinen, Michael Finnissy, Chris Fitkni, Akira Kobayashi, Jukka Tiensuu, Lotta Wennäkoski, Juhani Nuorvala, Mikko Heiniö ja Kaija Saariaho. Eija on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia kandle erialal magistrina aastal 2000 ja samas doktorantuuri aastal 2009, olles esimene doktor klassikalise suuna kandlemängijate seas. Tema soolo CD „Giffyr – contemporary music for kantele” ilmus aastal 2007. Alates aastast 2021 töötab Eija Sibeliuse Akadeemia koosseisulise kandleõppejõuna. Eija Kankaanranta on esinenud järgmiste kollektiivide solistina: kammerorkester Avanti!, Joensuu Linnaorkester, Kesk- Pohjanmaa Kammerorkester, Pori Sinfonietta, Netherlands Wind Ensemble ja teinud koostööd ka Tapiola Sinfonietta, Uusinta kammerorkestri ja Athelas Sinfonietta Copenhagen ja Lisbeth Diers Ensemble’ga. Aastatel 2016–2018 ja 2021–2022 mängis ta Kaija Saariaho ooperis „Only the Sound Remains” Hollandis, Soomes, Prantsusmaal, Hispaanias, Jaapanis, Itaalias ja USAs. Eija kuulub triosse „Superpluck” (kantele, kitarr ja klavessiin) ning bluusi ja rahvamuusikat siduvasse ansamblisse „Juurakko”, samuti esineb ta duos koos flöödimängija Camilla Hoitengaga (USA) ja viiuldaja Marianne Maansiga. Eija Kankaanranta on pälvinud Soome Kandleliidult teenetemärgi soome kandle rahvusvaheliselt tuntuks tegemise eest. Aastal 2024 sai ta ühe-aastase stipendiumi Soome Kultuurifondilt (Taiteen edistämiskeskus).

Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus