Jubilate. Heljo Sepp 100

16.10.2022 kell 17:00
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Suur saal

Peep Lassmann (klaver), Iren Lill (klavessiin), Kadi Jürgens (mezzosopran), Marje Lohuaru (klaver), Maria Elonen (flööt), Kerit Ilves (klarnet), Oliver Anni (fagott), Dmitry Bulgakov (oboe), Mattias Vihmann (metsasarv), Anneli Tohver (klaver), Sten Lassmann (klaver)
Heljo Sepast jagab meenutusi Tiia Järg

TASUTA

Kavas Eller, D’Anglebert, Bach, Mägi, Jürgens, Sumera, Poulenc, Messiaen

Heljo Sepp (15.10.1922 Valga — 27.11.2015 Tallinn) oli eesti pianist, hinnatud pedagoog ning Heino Elleri loomingu uurija ja esmaesitaja. Tema klaveriõpingud algasid Valga Muusikakooli klaveriklassis õpetajate Betsy Peenemaa ja Emilie Kuuse käe all ning jätkusid Tartus eraviisiliselt Anna Elleri juures. Ühtlasi sai ta Heino Ellerilt juhendamist muusikateoreetilistes ainetes. 1938. aastal osales Heljo Sepp väga edukalt Londonis noorte pianistide rahvusvahelisel võistlusel – pälvitud esikoht võimaldas õppida kolm aastat tasuta Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Vivian Langrishi juures. 1939. aasta sügisel puhkenud II maailmasõja tõttu tuli aga pöörduda tagasi Eestisse, kus muusikaõpingud jätkusid taas Ellerite juhendamisel.

1943. aastal astus Heljo Sepp Tallinna Konservatooriumisse Heino Elleri kompositsiooniklassi, osaledes 1945. aastal ka üleliidulisel interpreetide konkursil Moskvas. Hiljem õppis Sepp edasi prof Bruno Luki klaveriklassis, saades juhendamist Leningradi Konservatooriumi professorilt Nadežda Golubovskajalt. 1947. aastal lõpetas Sepp Tallinna Riikliku Konservatooriumi pianisti ja pedagoogina ning asus klaveriõpetajana tööle Tallinna Muusikakooli. Aastatel 1949–1952 õppis Heljo Sepp P. I. Tšaikovski nim Moskva Riikliku Konservatooriumi stažuuris prof Heinrich Neuhausi juures, uurides süvitsi Heino Elleri loomingut. 1952. Aastast algas Heljo Sepa pikaaegne side Tallinna Riikliku Konservatooriumi, hiljem Eesti Muusikaakadeemiaga: aastatel 1952–1966 klaverikateedri vanemõpetaja, 1966–1971 klaverikateedrijuhataja, 1971–1981 õppe- ja teadusprorektor, 1994. aastast Eesti Muusikaakadeemia emeriitprofessor. Heljo Sepp oli esimene Heino Elleri loomingu süvauurija ning helilooja klaveriteoste esmaesitaja. Temale on pühendatud ka Elleri armastatud teos „Kodumaine viis“. 1966. aastal võeti Heljo Sepp muusikateadlasena ENSV Heliloojate Liidu liikmeks ning 1996. aastast oli ta Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia assotsiatiivliige. Aastal 1957 pälvis Heljo Sepp Eesti NSV teenelise kunstniku nimetuse ja 2004. aastal helikunsti sihtkapitali preemia. Heljo Sepa rohkem kui poolesaja õpilase seas on Lilian Semper, Hiie Lätte, Peep Lassmann, Mart Humal, Helju Tauk, Marje Lohuaru, Iren Lill, Kai Õunpuu, Riine Pajusaar jpt.