Meistrid laval. Virgo Veldi (saksofon)

Kavas:

Franz Schubert. „Arpeggione-sonaat“ D 821

René Eespere. Flatus gratus

Liisa Hirsch. „Kaduva kajad“ (esiettekanne)

Alfred Desenclos. „Prelüüd, kadents ja finaal“ (1956)

Virgo Veldi on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1988, õp Villu Veski,  prof Olavi Kasemaa) ja Tallinna Konservatooriumi (1993, prof O. Kasemaa). Magistrikraadi  omandas ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias (2004) kus oli õpetajaks prof Pekka Savijoki.  Veldi on saavutanud III preemia Eesti puupuhkpillimängijate konkursil  Tallinnas (1990) ning võitnud I preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil „Con Brio“ (1996).

Ta on töötanud saksofoniõpetajana G. Otsa nim Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Aastast 2001 on Veldi EMTA saksofonieriala õppejõud (aastast 2012 dotsent). Veldi on juhendanud meistrikursuseid erinevates Euroopa riikides, esinenud  saksofonisolistina mitmete tuntud orkestritega ning osalenud Nyyd Ensemble’i projektides. Virgo Veldi on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu  A. Rjabov, N. Aleksejev, T. Kaljuste, R. Joost, L. Sirp, M. Murdvee jt. Mitmed Eesti heliloojad nagu näiteks Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev, Pärt Uusberg, Ü. Krigul, R. Rannap  on kirjutanud teoseid just Virgo Veldile.

Veldi on andnud suurel hulgal kammerkontserte nii kodu kui välismaal. Tema  ansamblipartneriteks on olnud I. Ilja, R. Taal, M. Mikalai, Kai Ratasepp, U. Krigul, I. Maidre, P. Paemurru, H. Mätlik, J. Ots, Johan Randvere jpt. Samuti on ta andunud popmuusika kontserte  koos selliste artistidega nagu Anne Veski, Ivo Linna, Dave Benton, Koit Toome, Tanel Padar jpt ja olnud kuni aastani 2020 saksofonimängija ansamblis 2QS. Aastatel 1999-2014 oli ta saksofonikvarteti Saxest liige ja kunstiline juht.

Iris Oja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (T.Bachmann). Järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeeemias prof. T.Valjakka ja prof. I.Kuuse lauluklassis ning EMTA magistratuuris ja E.Hargise ja R.Piernay meistriklassides.

Aastast 2000 on Iris Oja olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist. Ta on esinenud solistina erinevatel lavadel nii Aasias, Austraalias, Ameerikas kui Euroopas. Laulja on nõutud oratooriumi solist nii Eestis kui ka välismaal ja tema repertuaari kuulub suurvormide põhivaramu (Bachi passioonid, h-moll missa ja Jõuluoratoorium, Händeli Ülestõusmisoratoorium ja Messias, Haydni Stabat Mater, Mozarti Reekviem, Kroonimismissa ja c-moll missa, Beethoveni C-duur missa, R.Straussi Saksa motett, Stravinski Pulm ja Oedipus Rex, Pärdi Passio, Miserere jpm) kõrval ka aariad erinevate ajastute ooperitest (Purcell, Händel, Mascagni, Mozart, Rossini, Stravinski, Verdi jm). Samuti on tal ulatuslik kammer- ja soololaulu repertuaar vanaklassikast kaasaegseni (R.Strauss, Liszt, Rahmaninov, Tšaikovski, Lachenmann, Manneke jm). Ta on ka paljude eesti kaasaegsete heliloojate teoste (esma)esitaja ja –salvestaja (Grigorjeva, Hirv, Kangro, Kozlova, Kõrvits, Krigul, Kõrver, Lill, Mägi, Rannap, Siimer, Tamberg jt).

Iris Oja on teinud solistina koostööd mitmete nimekate orkestrite (Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, the Israel Camerata Jerusalem jt) ja dirigentidega (N.Järvi, P.Hillier, O.Elts, N.Aleksejev, T.Kaljuste, D.Reuss, E.Klas, A.Mustonen, J.Alperten jt). Ta laulab eesti kaasaegse muusika ansamblis Resonabilis, teeb koostööd rahvusvaheliste ansamblitega Theatre Of Voices ja The Harp Consort ning taani vokaalgrupiga Ars Nova.

2002. aasta sügisel võitis ta Mart Saare 120.sünniaastapäevale pühendatud lauluvõistluse Tallinnas, 2003. aasta kevadel osales ta Klaudia Taev’i Rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil ja sama aasta suvel Kuninganna Sonja rahvusvahelisel muusika konkursil. Mõlemal konkursil jõudis ta poolfinaali.
2008 algul ilmus Iris Oja sooloplaat firmalt Harmonia Mundi S. Rahmaninovi ja D. Šostakovitši lauludega. 2009 aastal tuli välja veel kaks plaati – veebruaris taani helilooja Klaus Ib Jørgenseni autoriplaat Moon-pain ja märtsis ansambel Resonabilise esikplaat Resonabilis, samuti saab teda kuulda soleerimas arvukatel EFKK plaatidel.

Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas.

Aavik alustas viiulimänguga 5-aastaselt Tabasalu Muusikakoolis (õp. Piret Kreek) ning jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Kaido Välja juhendamisel. Aastast 2017 õppis ta Saksamaal Frankfurdis (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Franfurt am Main) prof. Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof. Angelika Merkle juures.  Aastast 2021 õppis ta ka täiendavalt Viinis (Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien) Maestro Julian Rachlini ning prof. Evgeni Sinaiski juures.

Tema viimaste saavutuste seast aastatel võib välja tuua I preemia solistide kategoorias rahvusvahelisel konkursil “Cadenza Contest”, I preemia rahvusvahelisel konkursil “3rd Làszlò Spezzaferri International Music Competition”, I preemia ning neli eripreemiat Eesti Keelpillimängijate Konkursil, laureaaditiitli ning eripreemia Polytechnische Gesellschaft Frankfurt am Main kammermuusikakonkursil ning diplomi koosseisus “Duo Hommage” (viiul/klaver) Ilmari Hannikaineni Klaverikammermuusika konkursil Jyväskyläs, Soomes.

Hans Christian on täiendanud end Christoph Eschenbachi, Steven Isserlise, Kirill Gersteini, Gerhard Schulzi, Sophia Rahmani, prof. Kolja Blacheri, Antoine Tamestit’i, Alexey Semenenko, Kerson Leongi, prof. Stephan Picardi, Mi-Kyung Lee, prof. Jonathan Aneri, prof. Heime Mülleri, Florian Dondereri, prof Mikhail Gotsdineri, prof. Robert Rozeki, Junio Kimaneni, Evan Rothsteini, prof. Jan Repko ja paljude teiste meistriklassides.  Solistina on esinenud Hans Christian nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Stuttgarti Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Ilmenau Tehnikaülikooli Sümfooniaorkestri (Saksamaa), Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Läänesaarte Kammerorkestri ning Jyväskylä Sümfooniaorkestri ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Nikolaj Szeps-Znaider, Olari Elts, Risto Joost, Daniela Musca, Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Edoardo Narbona, Andres Kaljuste, Mikk Murdvee, Henri Christofer Aavik, Jüri Alperten, Lauri Sirp, Martin Sildos.

Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi (Carl Nielsen International Competition 2022) 1. preemia laureaat. Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Koch Maze; Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmiti temaga leping Orchid Classicu poolt ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. Hans Christian pälvis 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaadi tiitli; Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi Muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu “Aasta Interpreedi” laureaadi tiitli.
Hans Christian Aavik mängib hetkel Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognal (valmistatud ca 1930, Prantsusmaal).

Theodor Sink on mitmekülgne interpreet, kes tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui ka orkestrandina. Tema tšelloõpetajad Tallinna Muusikakeskkoolis olid Laine Leichter ja Leho Karin ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias on ta õppinud Marko Ylöneni käe all. Theodor on osalenud mitmetel meistrikursustel, sh Lluís Claret’ ja Patrick Demenga juhendamisel ning pälvinud arvukalt laureaaditiitleid nii kodu- kui välismaistel konkurssidel.

Alates hooajast 2017/2018 on Theodor Sink Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister. Varasemalt on ta ERSOga koostööd teinud nii rühmamängija kui ka külaliskontsertmeistrina. Solistina debüteeris ta ERSO ees 2017. aasta kevadel, tuues festivalil Eesti Muusika Päevad Kristiina Poska juhatusel ettekandele Erkki-Sven Tüüri Tšellokontserdi. Hooaja 2018/2019 avakontserdil esitas ta Neeme Järvi dirigeerimisel Joseph Haydni  Tšellokontserdi nr 2 ning augustis 2019 Paavo Järvi juhatusel Noblessneri valukojas Lepo Sumera Tšellokontserdi. Lisaks on ta töötanud Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri koosseisus ning soleerinud Pärnu Linnaorkestri, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri ja Eesti Festivaliorkestri ees. Theodor Singi repertuaari kuuluvad lisaks Tüüri, Sumera ja Haydni tšellokontsertidele ka Robert Schumanni, Pēteris Vasksi, Dmitri Šostakovitši (nr 1 Es-duur) ja Carl Philipp Emanuel Bachi (A-duur, H 439) tšellokontserdid.

Kammermuusikuna on Theodor töötanud koos selliste tunnustatud interpreetidega nagu David Geringas, Elisabeth Leonskaja, Víkingur Ólafsson, Matt Hunt, Florian Donderer ja Eva Bindere. Eesti muusikutest on ta astunud üles koos Kalle Randalu, Triin Ruubel-Lillebergi, Sten Heinoja, Kadri-Ann Sumera, Kristiina Rokaševitši, Kärt Ruubeli, samuti ansambliga Una Corda ja paljude teistega.
Theodor Sink mängib Auguste Sébastien Bernardeli (Père) 1842. aastal valmistatud tšellol, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond. Tšello omanik on Aare Kaarma.

Theodor Sink on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli viljaka, silmapaistva, mitmekesise ja kõrgetasemelise kontserttegevuse eest (2020).

Pianist Kai Ratassepp on hinnatud kammermuusik nii klassikalise repertuaari kui ka nüüdismuusika interpretatsiooni poolest. Rohkelt ametlikke tunnustusi on pälvinud klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai.

Kai Ratassepp lõpetas 1988. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Ruuta Tarase ja Lilian Semperi klaveriklassi ning jätkas õpinguid Eesti Muusikaakadeemias Lilian Semperi ja Peep Lassmanni juhendamisel. 2007. aastal omandas ta Peep Lassmanni juhendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikraadi. Ta on täiendanud end Andrei Gavrilovi, Ralf Gothóni ja Arbo Valdma meistriklassides.

Kai Ratassepp on võitnud auhindu mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel klaverifestivalidel Belgradis (1990), Vilniuses (1991) ja Tallinnas (1994, 1996). Ta on andnud soolokontserte ning esinenud kammeransamblitega Eestis, Leedus, Soomes, Rootsis, Saksamaal, endises Jugoslaavias ja Venemaal. Olulisim ja tunnustatuim tema kammerkoosseisudest on klaveriduo Mati Mikalaiga. Teised tihedamad ansamblipartnerid on olnud näiteks saksofonist Virgo Veldi ja klarnetist Madis Kari.

Kai Ratassepp töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõuna.

Johan Randvere alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis (õp Merike Kapp) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Marja Jürisson ja prof Ivari Ilja). 2016. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis, täiendades end aastail 2012–2014 ka Milano Verdi-nimelises konservatooriumis prof  Valerio Premuroso juhendamisel.

Johan Randvere on pälvinud väljapaistvaid preemiaid paljudel konkurssidel: Klaviermusik Vilniuses (I koht, 2008), Con Brio 2008 (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), noorte muusikute konkurss Catanias (I koht ja grand prix, 2012), noorte muusikute konkurss Luciano Luciani (III koht, 2013), pianistide konkurss Coop (II koht, 2013), Andrea Baldi nimeline rahvusvaheline klaverikonkurss (I koht ja grand prix, 2014), Con Brio 2010 (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessionsi eripreemia), telekonkurss Klassikatähed 2013 (finalist), VIII Eesti pianistide konkurss (II koht, 2014). Aastal 2014 omistati talle Pille Lille Muusikute Fondi noore muusiku preemia.

Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, Soomes, USAs, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailmalavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia Suur saal, Kaunase Filharmoonia Suur saal ja Milano Puccini-nimeline saal.
Ta on soleerinud korduvalt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Maladzetšna Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Valgevene Raadio sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri jt orkestrite ees, dirigentideks Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt. Randvere kuulub muuhulgas Eesti Klaveriorkestri ja vanamuusikaansambli Heinavanker koosseisu.

Johan Randvere on kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” 2017 ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

„Meistrid laval” on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammermuusika sari, kus kõrgetasemeliste ja eriilmeliste kontserdikavadega esinevad EMTA õppejõud ja külalised.

Korraldaja EMTA kontserdi- ja etenduskeskus