Sada suures saalis

KAVA:

Robert Schumann (1810–1856)
„Fantasiestücke” op 73
I Zart und mit Ausdruck
II Lebhaft, leicht
III Rasch und mit Feuer

Johannes Brahms (1833–1897)
Sonaat klaverile ja viiulile nr 1 G-duur op 78
I Vivace ma non troppo
II Adagio
III Allegro molto moderato

VAHEAEG

Dmitri Šostakovitš (1906–1975)
Sonaat viiulile ja klaverile op 134
I Andante
II Allegretto
III Largo. Andante

Moskvas sündinud viiuldaja ja helilooja Stanislav Pronin alustas viiuliõpingud 8-aastasena Iisraelis. Tema esimeseks õpetajaks oli vanaisa Venjamin Pronin, kes oli õppinud Odessa Konservatooriumis legendaarse viiulipedagoogi Pjotr Stoljarski juures. Stanislavi õpingud jätkusid Indiana Ülikoolis Nelli Školnikova ja Jaime Laredo juhendamisel ning hiljem Saksamaal, Kölni Muusikakõrgkoolis Zahhar Broni viiuliklassis. 

Pronini on solisti ning kammermuusikuna üles astunud Verbieri ja Interlakeni festivalil Šveitsis, Banffi ja Stratfordi festivalil Kanadas ning Kronbergi festivalil Saksamaal. Ta annab regulaarselt kontserte Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Euroopas ning on koostööd teinud selliste dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Slatkin, Herbert Blomstedt, Antonio Mendez jt. Rahvusvahelise ampluaaga solisti ning ansamblistina on Pronin tuntud oma virtuoosse ja uuendusliku lähenemise poolest viiulimängule. Need omadused on teinud temast hinnatud interpreedi ja viiulipedagoogi, kes on oma oskusi käinud jagamas kõikjal maailmas, alates Saksamaast ja Soomest ning lõpetades Serbia ja Kanadaga. Pianist ja dirigent Vladimir Ashkenazy on Pronini puhul esile tõstnud tema sünnipärast muusikalist tundlikkust, intelligentsi ja tehnikat. Pronini repertuaar ulatub barokist tänapäevani ning tema esiettekandes on kõlanud teosed sellistelt heliloojatelt nagu John Adams, Toivo Tulev, Fabian Panisello ja Lera Auerbach. Ta on salvestanud plaadifirmadele Naxos/Sono Luminus, Decca ja Dacapo ning jäädvustanud ka enda heliloomingut, sealhulgas sooloviiuli tsükli „In Solitude – 7 Impressions” ja sonaadi kahele viiulile.

Kristi Kapten on silmapaistev eesti pianist, kes annab regulaarselt kontserte nii solisti kui ka kammermuusikuna. Kontsertreisid on teda viinud paljudesse maadesse, sh Suurbritannia, Hiina, USA, Rootsi, Itaalia, Iirimaa. Ta on esinenud festivalidel nagu Edinburghi Rahvusvaheline Festival ja Glasgow West End Festival ning soleerinud erinevate orkestrite ees Eestis, Rootsis ja Šotimaal. Kristi Kapten on Tallinna Rahvusvahelise Pianistide konkursi võitja (2011).

Kristi on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis Anu ja Toivo Nahkuri klaveriklassis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppes ja doktorantuuris prof Peep Lassmanni käe all ning Šoti Kuningliku konservatooriumi magistrantuuris prof Fali Pavri juures. Samuti on ta end täiendanud meistrikursustel Stefan Arnoldi juures Saksamaal ja Itaalias ning osalenud Boris Bermani, Leon Fleisheri ja Steven Osborne`i meistriklassides.

Šotimaal Glasgows õppimise ajal võitis Kristi mitmeid preemiaid, nt “Jock Holden Memorial Prize for Mozart” (2010) ja “Walcer Prize” (2013). Koos briti viiuldaja Rachel Spenceri ja tšellist Duncan Strachaniga moodustatud klaveritrio on aktiivselt koos tegutsenud 2011. aastast alates. Energiliste ja liigutavate esitustega tuntust kogunud Kapten Trio valiti aastateks 2017–2019 sealse muusikaorganisatsiooni Enterprise Music Scotlandi resident-ansambliks. Kammermuusikuna esineb Kristi ka Eesti Klaveriorkestri koosseisus ja teeb koostööd erinevate lauljatega, sagedaseks lavapartneriks on sopran Ksenia Rossar (Kuchukova).

Kristi Kapten on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat ja kuulub Eesti Pianistide Liidu juhatusse. 2017. aasta sügisel kaitses Kristi oma doktoritööd, mis keskendus pianisti tööprotsessile György Ligeti klaverietüüdide omandamisel. Kristi laias repertuaaris on märkimisväärsel kohal just 20. sajandil loodud, sageli ülimat virtuoossust nõudvad teosed.

Kontserdisari „Sada suures saalis“

Sada aastat tagasi pandi alus eesti professionaalsele muusikaharidusele. Naljatledes võib öelda, et sada aastat on oodatud ka väärilist kontserdisaali, kus kuulajatele kõrgel tasemel kvaliteetseid muusikaelamusi pakkuda. EMTA kauaoodatud kontserdi- ja teatrimaja valmimisega on see unistus täitunud ning uue hoone südameks olev suur saal, mis mahutab korraga ligi 500 kuulajat, pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi. Lisaks EMTA 100 juubelisündmustele käivitub käesoleval hooajal kontserdisari „Sada suures saalis“, mis oma mitmekülgsete kontsertidega publikule uut kontserdisaali tutvustab. Juubeliaastale vääriliselt on uue kontserdisarja esinejateks eesti tippmuusikud, EMTA üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt.

„Sada suures saalis“ – kõrgetasemelise muusikaprogrammiga kontserdisari Tallinna südalinna moodsaimas kontserdimajas!

Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus